Siin on minu uus pildiblogi - www.wandyarhol.com

26 detsember, 2007

Tähtede hajusparv NGC869

Ilus täheparv NGC869 asub Kassiopeia ja Perseuse tähtkuju vahel. Igavesti kena "teemantikülv" nii üksik- kui ka mitmiktähtedega. Tegmist on kaksiktäheparvega, mille teine komponent NGC884 jääb siit pildilt vasakule poole, kaadrist välja. 7000 valgusaasta kaugusel.
Avastatud juba antiikajal, 130 BC Hipparcose poolt.

Sellel aastal enam uusi pilte ei tule. Tänan kõiki lugejaid ja neid, kes on vaevaks võtnud ka mõnda pilti kommenteerida. Selget taevast kõigile, head vana aasta lõppu ja uut aastat paremat veelgi.

Tervitused Dubaist!

Plato kraater Mare Imbriumi lähistel


Näha on see kraater selle hiiglasliku tasandiku põhjapoolsemas otsas. Mare Imbriumit ümbritseb üpriski vana mägede riff andes mõista selle vulkaanilist päritolu. Otse Platoost allpool asuvad Tenerife saared koos Pico mäetipuga.

23 detsember, 2007

Orioni Udukogu M42


Natuke laiem vaade samast udukogust, millest juttu mõni artikkel allpool.

20 detsember, 2007

Tyco kraater ja Andromeda galaktika


Prominentne Kuu kraater Tyco on suhtleiselt noor pinnavorm. Selgejoonelised ääred ning kuni 1500 km kaugusele ulatuvad kiired teevad temast nauditava vaatamisväärtuse.

All aga Andromeda galaktika. Pilt läks nässu, kuna ekkvatoriaalmonteeringust kadus pildistamise ajal vool. Siiski, sellel 1 minutilisel säriajaga kaadril on galaktika aimatav..

19 detsember, 2007

Silikon!

Kui sa oleksid Marsi kulgur, nimega Spirit, siis sinu töö oleks kulgeda mööda Marsi pinda ja uurida seda iga nurga alt. Satudki erakordselt pehmele pinnasele, nii et rattad kinni jäävad. Jääd seisma, siis tagurdad ja manööverdad lõksust välja. Liigud nats eemale ja suunad oma silmad soo poole. Ja mida sa näed? Valge pinnas, kuhu rattad kinni jäid, on puhas räni!

Marsilt pole sellist pinnast veel enne leitud. Kuidas see on sinna tekkinud? Kuna sa liigud Marsil ringi ja pildistad palju, siis saatsid sellegi pildi Maale, et targemad seda uuriksid. Sinu sõbrad siniselt planeedilt väidavad, et selline pinnas saab tekkida vaid vulkaanilises piirkonnas või kuumade allikate põhjustatuna. See viimane tõestaks veelkord vee kunagist olemasolu Marsil. Tõsi, maapealsetes tingimustes puhkeksid selles kohas õide mikroobide kolooniad...

Ülal pilt marsikulgur Spiriti poolt pildistatud ränipaljandist, otse Marsilt.

16 detsember, 2007

M42 - Suur Orioni Udukogu



See süvataeva objekt on ka meile lähim tähtede sünnipaik. Orioni tähtkujus asub udu on ilgelt suur, kattes tegelikult mitu täiskuu jagu taevapinda. Minu pilt tuligi vaid veerandi umbes sellest õigest suurusest ja katab vaid udu keskmist, Trapeziumi piirkonnaks kutsutavat osa. Trapezium on pildi keskel näha olevad neli tähte, mis moodustavad trapetsi hajusparve. Omakorda on kõik need tähed mitmikud. Parv on väga noor, kosmilises mõistes "eile" alles moodustunud.

Avastatud 1610 mitme tolleaegse astronomi poolt iseseisvalt, asub too taevaime 1500 valgusaasta kaugusel. Udukogu ise on turbulentne gaasi ja tolmukogum, mida valgustab oma radiatsiooniga toosama Trapezium.

Pilt on 29 erineva kaadri stäkk, iso2500 ja iso3200 juures on võetud üles 10, 20, 30 ja 40 sekundilised võtted.

Ülal nats laiem võttenurk, allpool aga udukogu keskosa oma trapetsikujulise täheparvega.

14 detsember, 2007

NGC 7662


Sinise Lumepallu planetaarudu, NGC 7662, on selline lahe lumepall sõna otsese mõttes. Istub nagu süljelarakas taevalaotuses, aga on nauditav vaatepilt!

15 pildikombinatsiooni stäkk, iso 2500, 30 sek.

13 detsember, 2007

NGC 6720



Ehk M57, kuulus Ringi planetaarudu sattus veelkorra mu silma ette eila selgel õhtul. Seda taevast ime ei jõua ära vaadata, alati lummab ta erineva olekuga ja värvidega, nii kuidas aju seda ette mängib ja kujutab.

Olen ka enne sellest objektist pilte klõpsinud, kuid tundub, et see on jälle parim neist!

17 valgus, pime, tasavälja ja eelpinge kaadrit stäkitud. Iso 2500, 40 sekundilised võtted, objektiiviks Meade 14" LX200 teleskoop.

Tulemas lähipäevadel - Suur Orioni Udukogu, Lumepalli planetaarudu ja mõned täheparved.

All on M57 peale kombineerimist ja stäkkimist, ülal aga peale töötlust Photoshopis!

28 november, 2007

M27, The Dumbbell Nebula



KLIKI PILDILE!

Olen seda taevaimet juba mitmeid kordi püüdnud. Kogemuste suurenedes õnnestus tänaõhtune kõige paremini. Dumbbelli planetaarudu on jäänuk Päikesetaolise tähe surmast. Kunagi oli see samasugune kirgas, kuid peale oma vesinikkütuse ärapõletamist hakkas ta vaikselt heeliumist toituma, mis omakorda hakkas tuumasünteesis raskemateks elementideks muutuma. Lõpuks ei pidanud täht ise enda gravitatsioonile vastu, heitis oma väliskesta ja kukkus ise sisse kokku.

Nii lõpetab ka meie Päike! Seniks aga nautige seda niikauaks, kui teda jätkub!

Ülal on Photoshopis töödeldud pilt. All pool aga toores üheksa valgus-, tume-, tasavälja- ja eelpinge kaadri stäkitud pilt (iso 3200, 35 sek, Meade LX200 14" teleskoop, Canon EOS 1d MarkIII)). Udukogu on vaevalt et näha seal. Vaat mida Photoshop suudab!


25 november, 2007

Õhupallid

Karge hommik tekitas muru peale sadu õhupalle, osad neist olid istunud päikesekella äärele!


04 november, 2007

Esimene katsetus - M51

Juba tükk aega tagasi istub mul arvutis pildid galaktikast M51 e Whirlpool Galaxy. Tegin need kunagi pool aastat tagasi, kuid kuna pimekaadrid jäid võtmata ja valguskaadrid esimese katsetuse kohta ka üpris kehvad tulid, siis ei hakkanud neid isegi näppima.

Täna võtsin aega ja istusin 3 tundi nende piltidega koos. Välja tuli üks paras käkk, kuid siiski niiii viletsa algmateriali kohta sai päris palju sealt välja imetud. Tulemus ei ole väärt 5 sentigi, kuid siiski esimese korra kohta võib andestada..



03 november, 2007

Plejaadide hajusparv Sõnni tähtkujus


Eila, kui komeeti pildistasin (vaata allpool olevaid artikleid või klikki siia või tänna), võtsin ühekorraga üles ka M45, Sõela e Plejaadid e Seitse Õde. Sain täheparve kinnipüütud koos peegeldava uduga, milles see parv oma teekonda läbib. Tähtede kiirgus valgustab udukogu sinakalt, kuid ühtlasi rebib see kiirgus sellesama udu ka "katki".

Pilt tuli päris ok, jandasin sellega täna 8 tundi, enne kui tulemusega rahule jäin! Kliki pilt lahti!

17P/Holmes ruulib taevas edasi


Mõne päevaga on see komeet suurendanud veelgi oma heledust. Samuti, liikudes taevalaotuses edasi, paljastas ta oma varju jääva taustatähe. Võrdle paari päeva tagust pilti (all pool, järgmine artikkel) sellega, mille eila tegin. Näha on ka rohelist halo, mis on ioniseeritud lämmastik.

Ahjah, paljud on uurinud, et kus siis komeedi saba on? See jääb komeedi tuuma varju ja on otse meie vaatekiirel. Seetõttu ei ole seda lihtsalt näha, aga olemas ta on, selles võib kindel olla!

All pilt laiemast laotusest, komeedi asukoht punase noolega märgitud:



Komeet jääb tänu oma teekonnale Päikese ümber nähtavaks veel järgmised kaks aastat! Muidugi, kui ta ei kavatse oma hiilgust kaotada samajärsku, kui selle esile tõi!

31 oktoober, 2007

Komeet 17P/Holmes



Komeet, mis enne oli nähtav vaid suure teleskoobiga, muutus üleöö paljasilma objektiks. Ilmselt toimus komeedil suurem aine väljapurse, mille tõttu tema heledus kasvas 17 magnituudilt 3 magnituudini - see on laias laastus 400 000 korda. Päikesest möödus see objekt juba maikuus ja ilmselt toimus selletõttu ka jää sulamine, mis võis põhjustada ka komeedi tuuma osalise purunemise. Hämmastav, et komeet on Maast 242 miljoni km kaugusel, see on jupp maad rohkem, kui Päikese ja Maa vaheline kaugus.

Tegin sellest räpasest kosmilisest lumepallist ka mõned pildid. Ülal 10 valguskaadrit ja 10 pimekaadrit kokku liimituna, kombineerituna ja töödelduna.


Leiad ta Perseuse tähtkujust juba kell 6 aeg õhtul peale päikseloojangut. Vaata ida poole taevasse, Cassiopeia tähtkujust kirde suunas, seal ongi Persus. Palja silmaga tunned komeedi ära kindlasti, sest ta ei ole tähe moodi punktvalgus, vaid pigem udune laik taevas. All ka kaart, kus kohast otsida:

150.




21 oktoober, 2007

Veel sügise palgeid

Tammeleht
Viimane pihlakamari puu küljes

Tuules õõtsuv kaseoks

Põlev kaseoks


Värvide ja Päikese mäng tekitas nägemuse põlevast kaseoksast!

Punane vaher


Punane vaher on sügisel oma lehed päris mustaks värvinud..

Great Triangular


Suve Suur Kolmnurk jääb iga õhtuga aina enam läänetaevas madalamaks. Sellest hoolimata sain ta korra veel kinni püütud.

Kolmnurga moodustavad 3 heledamat tähte sellel pildil: Vega, Deneb (mõlemad üleval pool) ja Altair (all keskel) Kolmnurk kätkeb endas mitmeid tähtkujusid, nagu Lüüra, Kotkas, Rebane, Nool, Luik; koduks on ta suurepärasele kaksiktähele Abireo; lisaks palju süvataeva objekte nagu näiteks M57 ehk Ring Nebula ehk Ringi Udukogu. Kolmnurgast jookseb läbi ka Linnutee tasapind.

Kolmnurgas on pesitsemas ka ilus asterism - Nagi ehk tagurpidi Riidepuu. Inglise keeles The Coathanger! Alloleval pildil näed seda lahedat tähekogumit seal, kuhu nool osutab:


Taevase Nagi võtsin ette suure teleskoobiga ja tegin tast ühe pildi veel. Selline on ta siis lähedamalt vaadates:

Tervituse Jüri Kaljundile nagi.ee-st!

Kaksikparv


Double Cluster on kaks lähestikku asuvat hajusparve, mis asuvad Cassiopeia ja Perseuse tähtkuju vahel. Väga hea target on see binokliga vaadates.
Siinkord veel näide originaalpildist (ülal) ja sama pilt peale töötlust Photoshopis:

Öine taevas

Kaksikute tähtkuju on praegusel ajal näha varahommikul. Ülaltoodud pildi Kaksikutest punaste ööpilvedega tegin mai kuus, kui seda tähekogumit õhtul näha oli!


Plejaadid ehk Sõel ehk Seitse õde on suurepärane hajusparv, kui soovid hakata taevast pildistama õppima. See täiendatud pilt on tehtud selle aasta veebruaris. Praegusel ajal näed seda tähekogumit varahommikul umbes kella 4 aejal, kui suur Orion taevasse kerkib.

15 oktoober, 2007

Lahedad imevidinad

Kui sul miskit oma ajaga peale pole hakata, siis äkki proovid ka ühe sellise vidina valmis treida?

14 oktoober, 2007

Eile nägin UFOt


Selline ta oli, suurte silmadega ja kiivritaoline mütsike peas. Meenutas ilgelt sellist gigantkärbst, tuttav õudusfilmidest...

Hiljem aga, kui meeltesegadusest ja poolunest väljusin, oli pilt palju ilusam. Keegi oli lihtsalt oma ajud või munad ära kaotanud, oleneb, mispidi vaadata:)


Sügis täies hoos


Katarinaga uudistasime eile sügisest metsa Keila jõe ääres. Veetsime seal päris mitu tundi ja tõdesime, et looduse värvidel ei ole piire sügisel!
Keila jõe juga oli ilus ja meenutas punupatse, mida tüdrukud omale päehe keeravad:


Siit aga algas vikerkaar, vaata hoolega:


Palkidest tehtud trepp:


Ojakene suubub Keila jõkke ja näitas enne seda ilusaid värve:


Ja siin ka:

04 oktoober, 2007

Sputnik 50


Sergei Korovljov oli vinge vennike! Ameeriklastele tegi ta igal juhul ära oma Sputnikuga, mis lennutati üles 4 oktoobril 1957. Werner von Braun, natsi-Saksamaalt imporditud raketiteadlane, V-2 autor, näris ilmselt USAs oma sõrmeküüned lõpuni ära!

Selline see junn oli, mis muutis inimkonda igaveseks. Umbes 50 cm läbimõõduga ja 83 kg kaalunud ümmargune metallpall andis koos külma sõjaga tõuke NASA loomisele ja inimese Kuule saatmisele. Oma 4 antenniga saatis ta 23 päeva välja raadiosignaale, kuulsat katkematut "piip-piipi", mida ka paljud selleaja raadioamatörid oma kahisevatest kõrvaklappidest kuulasid.

Napp kuu hiljem saatsid sovietid kosmosesse Sputnik-2, mille pardal esimesed elusolendid, kuulus Laika koer ja tema sõbrad.

Sündmus on väga oluline maailma ajaloos, isegi Google on selleks päevaks oma logo täiendanud:



Kaugel see mehitatud Marsi lend ka pole enam. Nii see algas..

29 september, 2007

Kuidas Google omale nime sai!

Google nimi tuleb sõnast "Googol". Selle mõtles välja üks väike poiss, kellel paluti anda nimi Hästi Suurele Numbrile. Selleks numbriks oli 10 astmes 100:

10100

See on niiiii suur number, et nutt tuleb peale:) Sealt see Google nimi võetigi, sümboliseerimaks otsingutulemuste suurt numbrit.
Siin on üks vahva video ka selle kohta, Carl Sagan, maailma esiskeptik, selgitab korra veel Googoli saamislugu:


Bet You Didn't Know...... - The funniest bloopers are right here

27 september, 2007

Kui suur on Universum?

On see vast küsimus! Igaljuhul on teada, et tekkis ta umb 14 miljardit aastat tagasi Suurest Paugust. Kuna Universum on sellest ajast peale ka paisunud, siis võib öelda, et mõlemas suunas vaadates peaks teoreetiliselt nägema 79 miljardi valgusaasta kaugusele, sest vastavalt Hubble konstandile on Universum just nii suureks paisunud praeguseks. Aga vaata ise, millal piir ette tuleb:

September

Mida võite praegusel ajal taevas näha!

video

25 september, 2007

Suur Vanker



Allpool järgmises artiklis oli juttu Suurest Vankrist. Sealt just püüdis Hubble Teleskoop kinni oma kuulsaima pildi Ultra Deep Field.

Ruttasin peale eelmise artikli kirjutamist kohe välja ja tegin Suurest Vankrist ka pildi. Ööhämaruses täiskuu valguses helkisid punakad ööpilved tähtkuju taustal lahedalt. Aegvõte sai ka kase lehed punakalt välja nägema. Suure Vankri leiad pildi keskel alt poolt.

Ja veelkord, mida suudab Photoshop! Ülal on originaalpilt, allpool aga sama pilt peale töötlust: