Siin on minu uus pildiblogi - www.wandyarhol.com

21 veebruar, 2007

Kuidas leida tee tähtedeni?

Millest võiks alustada see, kes tunneb, et tahaks taevaseid asju lähemalt näha?

Kui juba tunne sees, siis alustada võib kas või tavalisest binoklist. Tänapäeval on neid saadaval igasuguses konfiguratsioonis. Tavaliselt on inimestel sellised tavalised kodus sahtlis ootamas, need kõlbavad ideaalselt. Binokkel võimaldab näha nii Kuu suuremaid detaile, planeete, täheparvi, kui ka näiteks komeete. Samuti näeb sellega ära ka meie Linnutee sära ja kulgemise taevalaotusel. Binokli miinusest räägib toetuspinna puudumine – käsi tavaliselt väriseb ja seetõttu oleks soovitav otsida omale kas spetsiaalne kolmjalg või toetuda taevast vaadates aluspinnale.

Alternatiiviks binoklile on väiksemad ja odavamad teleskoobid, mida saab osta maaletoojatelt või siis otse internetist. Levinuimad on refraktor-tüüpi torud. Nende eripära on see, et valgust kogub teleskoobi lääts. Kõige parema ettekujutuse saab inimene sellisest teleskoobist siis, kui talle öelda, et tegu on nn “pikksilmaga”. Nende teleskoopide läätse läbimõõt on suhteliselt väike, ulatudes 2 tollist kuni 4-5 tollini. Refraktor-teleskoop on väga hea algajale taevahuvilisele, samuti lastele. Seda on hea ja lihtne üles seada; loomulikult on vajalikud mõne põhiteadmised astronoomiast – näiteks põhja suuna ja Põhjanaela asukoht. Sellised teleskoobid on tavaliselt ka n-ö käsitsijuhitavad, teisisõnu, vaataja peab teadma objekti asukohta taevas, et seda üles leida.

Sellised teleskoobid maksavad alates paarist tuhandest kroonist kuni 20 tuhandeni.

Edasijõudnud tähesõber võiks muretseda juba natukene vingema tehnika. Selleks on reflektor-tüüpi teleskoop, mille eripära on valguse kogumine peegliga, mitte läätsega. Selline konfiguratsioon annab võimaluse suurendada ka teleskoobi ava läbimõõtu võrreldes nn “pikksilmadega”. Reegel on: mida suurem ava (teleskoobi toru läbimõõt), seda rohkem kogub see ka valgust, seda rohkem näed sa ka okulaarist. Näiteks sama suurendusega 4tollise läbimõõduga teleskoobist on näha hästi Saturni rõngaid, kuid 8tolline näitab ära juba ka rõngaste vahed. Loogika on sama digifotokatega – mida rohkem piksleid, seda kvaliteetsem pilt – mida rohkem valgust suudab teleskoop koguda, seda selgemini näed sa taevaobjekte ja nende detaile.

Sellised teleskoobid on tavaliselt ka arvutiseeritud ehk go to-funktsiooniga. See tähendab, et kasutaja ei pea astronoomia põhiteadmisi omama ei põhjasuuna ega ka objektide asukoha suhtes taevalaotusel. Teleskoop on varustatud GPS-seadmega, mis määrab tema asukoha automaatselt. Selle põhjal arvutab teleskoop välja ka kogu nähtavas taevalaotuses asuvate objektide asukohad. Nüüd piisab vaid valida menüüst näiteks Jupiter ja teleskoop ise liigub juba täpselt sinna punkti, kus Jupiter nähtaval on. Samuti jälgib teleskoop ka maakera pöörlemist ümber oma telje ning liigub sellega kaasa. Tulemuseks on see, et vaadeldav objekt püsib kogu aeg okulaari keskel ega “libise” ära, nagu väikeste, käsijuhtimisega teleskoopidega juhtub.

Suurimad teleskoopide tootjad maailmas on Meade ( www.meade.com ) ja Celestron ( www.celestron.com ). Hinnad go to-mudelitel algavad 15 000 kroonist, kallimad aga võivad maksta üle 500 000 krooni. Kõige levinum tagahoovi astronoomide seas on 8tolline arvutiseeritud teleskoop, mille hind ise tellides otse tootjalt interneti kaudu ning arvestades kõiki lisanduvaid makse (toll, käibemaks, transport) on umbes 40 000 krooni.

Postita kommentaar