Siin on minu uus pildiblogi - www.wandyarhol.com

31 mai, 2007

Õhtune meeleolu kärbestega

Kuuselehed ehk okkad, äsja sündinud, koos kärbsega:



Aias kasvab selline lill, jälle koos kärbsega südamikul:)



Potilill, seekord ilma kärbseta:



Raivo

Kus pesitsevad tulnukad?

Eila potsatas postkasti mitu värsket erialast ajakira. Astronomy oli seekord välja lasknud lisaajakirja pealkirjaga "50 greatest mysteries of Universe". Tooksingi siinkohal ära need müsteeriumid küsimuste vormis. Vastuseid neile saate aga lugeda, kui tellite selle ajakirja omale posti.

1.Kui vana on Universum? 2.Kui suur on Universum? 3.Suur Pauk - kuidas see juhtus? 4.Mis asi on tume aine? 5.Kuidas tekkisid galaktikad? 6.Kui tavalised ja levinud on mustad augud? 7.Mitu planeeti ikkagi on Päikesesüsteemis? 8.Kas me oleme üksinda Universumis? 9.Missugune on Universumi saatus tulevikus? 10.Mis juhtub eluga Maakeral tulevikus? 11.Mis on tume energia? 12. Gammakiirguse pursked - mis need on? 13.Asteroidid - kas elu Maakeral on ohus? 14.Kas vesi on elu tekkeks vajalik? 15.Kas Marsil, Titanil ja Europal võiks olla elu? 16.Kuhu kadus Marsi vesi? 17.Kuidas tekkis Kuu 18.Kustkohast tyulevad meteoriidid? 19. Kas valgus suudab väljuda mustast august? 20.Mis tekkis esimesena - kas tähed või mustad augud? 21.Kosmilise kiirguse päritolu? 22.Missugune on komeetide ja asteroidide omavaheline seos? 23.Kui palju on olemas Päikesesüsteemi väliseid planeete? 24.Kui palju on asteroide Kuiperi vöös? 25.Stringide teooria vettpidavus? 26.Mis asjad on gravitatsioonilained? 27.Mis juhtub, kui mustad augud kokku põrkuvad? 28.Miks on olemas antiaine? 29.Kas on olemas maakera tüüpi planeete? 30.Kas iga suure galaktika keskel asub must auk? 31.Kas kosmiline inflatsiooniteooria on tõene? 32.Kas Pluuto peaks olema planeet või kääbusplaneet? 33.Miks Veenus on muutunud eluvaenulikuks kohaks? 34.Kuidas avastada elu mujal Universumis? 35.Kuidas tekkisid saturni ringid? 36.Kas kauge ja nähtamatu objekt võib lõpetada elu Maakeral? 37.Kas me elame multiuniversumites? 38.Kuidas sündis Linnutee galaktika? 39.Kuidas moodustus Päikesesüsteem? 40.Mis juhtub galaktikate kokkupõrkumisel? 41.Kuidas lõpetavad elu massivsed tähed? 42.Mis juhtub Päikesega 5 miljardi aasta pärast? 43.Kas eluseemned sattusid Maale komeetidega? 44.Kuidas tekkisid kvasarid? 45.Kas Linnutee põrkab kokku Andromeedaga 2 miljardi aasta pärast? 46.Kui palju on olemas pruune kääbustähti? 47.Galaktikate parved ja kuidas nad käituvad? 48.Kas Jupiter on enneaegselt surnud päike? 49.Kui palju galaktikaid on meie kohalikus grupis? 50.Kas neutriinodes peitub kosmose saladus?

Lisaksin siia ka 51, oma küsimuse - Kus pesitsevad tulnukad? (Vaata vastust paremalt tulbast!)

Head vastuste otsimist, Raivo

29 mai, 2007

Gigabait Kuu

Huvi pärast pildistasin läbi teleskoobi kogu Kuud, kuid seekord tegin seda läbi 600 kordse suurenduse. Iga pilt kuupinnast oli kõvasti üle 20 mega mahuga. Kokku tuli pilte üle umbes 77.
Photoshopis oli tegu, et seda 2,5 gigabaidist pilti kokku monteerida, kuid tulemus on siin. Esimesel pildil on tegemist ülevalgustusega, et näha erinevaid mosaiigi tükikesi:



Teine pilt on töödeldud silmale vastuvõetavaks, siiski on näha Kuu pinnal erinevate mosaiikide ühenduskohti. Tingitud sellest, et taevas muutis palju oma olekut pildistamise ajal, seetõttu ei tulnud kõik tükid saarnase valgustusastmega. Ikkagi lahe!



Klikka pildid lahti, näed suuremalt detaile!

Täiendatud sama päeva õhtul!

Süda ei andnud rahu ja tegelesin veel mitu tundi selle sama pildiga. Otsustasin eemaldada mosaiigi nähtavad ühenduskohad. Peale paaritunnilist pusimist sain sellise tulemuse:


Ja nägu paned tähele, on kuu lõuna ja põhjapoolus ka kohad vahetanud. Seda sellepärast, et läbi prismade tulev valgus pöörab oma pildi teleskoobis "peapeale". Nüüd on Kuu ka selline nagu taevas näha on!



Kuumees Raivo

28 mai, 2007

Kuu 91%

Pildistet läbi 2 kordse ringi 300mm Canoni zoomobjektiiviga:





Head Kuud, Raivo

Juurikad

Täna veetsin päeva lapsega kodus. Käisime ka mereääres vett ja linde vaatamas. Palju asju jäi pildile, suuremal osal neist olid Katarina. Nagu näiteks siin, kus ta kiigub:



Veeääres Rannamõisa taga aga oli mitmeid huvitavaid vaateid Meri segunes metsaga päris vee rannajoonel. Lained olid aga oma uuristustegevusega puude juured nähtavale toonud:



Ja selle puul ka:



Üksik roopuhmas õõtsus vaikselt tuules sellel pildil:



Oli soe päev!

Tervitused, Raivo

Maasikaõis

Kasvuhoones kasvab meil maasikas potis. Õied küljes, kas pilti sellest:



Ja nats teine vaatenurk:



Kõik sõltub Photoshopist ja vaataja silmadest:)

Tervitades, Raivo

27 mai, 2007

26 mai, 2007

Seen ja punane vaher




No Comments, Raivo

Vihm



Muruniitmine jäi täna ära. Vihma valas nagu ämbrist, mõned pildid sellest mängust.

Lauale jättis vihm laheda puzzle mustri:



Saialillede õied olid läbimärjad:



Ja vihm, mis alla sadas, ise oli selline:

25 mai, 2007

Sisemine ilu



"Sisemine ilu" on looduslikust seisukohast mõtetus. Järglaste saamise eesmärgil loeb vaid tugevad geenid, mida igaüks meist vastaspooles alateadvuses hindab. Kuna geene ei ole näha, siis käib selline hindamine välimuse ja tegude põhjal.

Kui geenid on tublid, siis on sisemine ilu selle olemasolu puhul vaid kaubapeale saadud kingitus.

Seekord aga näitan välimise ilu pilte loomadest. Katarina (ülal pildil) koolis oli lemmiklooma päev ja lastel oli kaasas palju karvaseid ja sulelisi. Alates koertest ja jänestest, lõpetades kilpkonnade ja kassidega, rottidest rääkimata.

Meie naabrid olid kooli võtnud kaasa oma kassi Tutsu, kes hirmunult puurinurgast põrnitses:





Kilpkonn oli oma pea kõrgele ajanud ja põrnitses maailma läbi oma väikeste silmade:



See koer aga oli vist unustanud oma kasukat triikimata - nahk lotendas nagu väljaveninud püksipõlved:



Koeri oli palju, siin veel üks nende soo esindaja:



Kohal oli isegi tilluke draakon - iguaan:



ja siin ka:



Head ilu otsimist, Raivo

22 mai, 2007

Mis on vihmaussi palk, vol.2

Sellal, kui rähn puud toksis:



ja see suleline oma toidupala maa seest välja kookis:



maiustas tigu hoopiski surnud vihmaussi korjust:



Vaata lähemalt:



Head isu soovides, Raivo

21 mai, 2007

Kinnisvara leiab alati omaniku, kõik on vaid aja küsimus!

Selles artiklis kirjutasin venkude märatsemisest Tallinnas Pronksiööl. Süda läks tookord pahaks kogu sellest loost. Hingele lohutust otsides vaatasin õues looduse tegemisi ja viimasena tõdesin, et eelmisel aastal ehitatud linnupesa kast ei ole veel omanikke leidnud.

Nüüd on linnumaaklerid head tööd teinud ja pessa on kolinud ka esimene asukas. Ornitoloog minu hinges on veel lapsekingades ja seetõttu ei tea öelda, mis linnuga tegemist (kui tead, lisa kommentaari) Ilgaljuhul selline kollase kõhualusega ja pika sabaga ta seal on:



Vaatas veel korra ringi ja astus siis majja sisse:



Kui toatoimetused tehtud sai, tuli uksele tagasi ja vaatas rahulolevana maailma:



Nii see elu läheb! Kaugel need pojadki koorumisega on!

Head lastekasvatamist, Raivo

20 mai, 2007

Mis on vihmaussi palk?



...Selle eest, et ta usinasti maad kobestab ja kalameestega kalal mõnikord käib? Miskit pole parata! Kui kala sind ära ei näkka või mutt hambaid taha ei aja, siis raudne surm ootab teda linnu lõugade vahel!

Aias toimub pidev jaht. Lindudel on terav kuulmine ja nii nad seal jahivadki neid ussikesi. Nii kui värinad linnuajju jõuab, nokib ta ussi kärmelt ära:



Olles toidupala kätta saanud, vaatab lind veel uhkelt ringi, kas ikka kõik nägid tema saavutust:



Ja kütivad nad ikka koos, siin on vist linnuema:



Mm, küll on ussikesed maitsvad.

Head isu soovides, Raivo


Jupiter - planeetide kuningas. Kui teda ei oleks olnud, ei oleks suure tõenäosusega ka elu Maakeral. Oma tohutu külgetõmbejõuga on ta kogu Päikesesüsteemi filter, mis hoiab eemale siseplaneetidest kosmilist prahti - asteroide ja komeete. Tema Suur Punane Laik on inimkonda aastasadu lummanud, koos oma 4 suurema kuuga, mida esimese inimesena teleskoobist nägi Galilei Galileo.

Ülaltoodud video on kokku pandud sadadest piltidest kestvusega 10 tundi ja näitab ära ilusti selle gigandi pöörlemise. Eestis on sellel aastal Jupiteri näha vaid madalal lõunahorisondil, kui mõne aasta pärast hakkab ta uuesti taevakaarel tõusma ja siis võib igaüks tema ilu hinnata.

Vajuta kolmnurgakesele, siis läheb film käima!

Tervitused, Raivo

18 mai, 2007

Kevad on keskel!



Kirsipuu, mille eelmine nädal maamaja juurest välja juurisin ja oma aeda tõin, on õites! Nagu lumepallikerad on küljes kaugelt vaadates. Sügisel on ilusaid ja maitsvaid kirsse oodata ilmselt!

Vaatasin ringi ka sõstrapõõsa vahele. Igavesti usin sagimine käis seal. Putukaid ja mutukaid eritüüpe oli seal küllaga. Kõige rohkem aga lepatriinusid:



Siis kohtasin mesilasi, kes hoolega mett korjasid, kuid neid ma pildile ei saand. Selle eest oli seal aga mingid imelikud mutukad, kelle nime ma ei tea. Sellised nad olid:



Ja siin see sama tegelane, ilmselt eelmise vend:



Kes oskab öelda, mis tiivuline see on, andke teada. Igaljuhul on kevad täies hoos! Kaugel need jõuludki enam on, nii see aeg läheb!

Tervitused, Raivo

M13 - ilusaim kerasparv taevas.



M13 on üks minu lemmikutest. See on imeline pilt läbi teleskoobi teda näha - 25 000 aastat tagasi hakkas see valgus meieni liikuma ja nüüd põrkuvad need iidsed footonid minu silma võrkkesta! Võrdlen teda taevasse heidetud teemantitega, mis on harjaga kokku pühitud.

Ta sisaldab sadu tuhandeid tähti. Mida ligemale kerasparve keskmele, seda tihedamalt tähed seal paiknevad. Ligi 100 tähte kuubikus, mille küljepikkuseks on 3 valgusaastat. Võrdluseks, Päikesele lähim täht asub umbes 4 valgusaasta kaugusel..Läbimööduks täheparvel on 150 valgusaastat. Paremal üleval on näha ka veel taustal asuvat galaktikat NGC 6207.

Praegu on teemantkülv otse meie peakohal pimeduse saabudes ehk siis kõige parem aeg vaatlemiseks. Seda ma ka teha kavatsen juba kümnendat korda sel kevadel vähemalt!

Head vaatamist, Raivo

15 mai, 2007

Kas tigude kesta keere on kuldlõikeline?




Teadjamad ütlevad, et on. Ka ülaltoodud pilt kinnitab seda. Kuldlõige esineb kõikjal meie ümber, nii looduses, kui ka inimtegevuses. Ükspäev avastasin, et minu aiamajakese kõrguse ja laiuse suhe on peaaegu kuldlõikeline! Samuti observatooriumi kupli kõrguse ja kogu kõrguse suhe läheneb kuldlõikele. Veelgi edasi minne, minu sünnipäev 23 november kujul 1123 on Fibonocci arvrea algus:) See on muidugi juhus!

Kuldlõikest teen eraldi artikli hiljem kunagi. Küll aga ei tea, kas kuldlõige või tänane vihm oli aias liikvele palju tigusid ajanud. Paar tükki püüdsin ka ajalukku.

Siin ronis üks lillekasti ääre peal:



Sellel pildid aga oli teine saialillede õitele end ajanud (huvitav kuidas?):



Kui nüüd hoolikalt esimest pilti vaadata, siis peab tõdema, et teokarp on ikka üpriski suurepärane looduse toode, eriti, kui ta veel kuldlõiget sisaldab. Aga otsige ise üks üles ja mõõtke ära!

Head tigude püüdmist, Raivo