Siin on minu uus pildiblogi - www.wandyarhol.com

25 juuni, 2007

Luigepere



Mereääres, täna, keset päeva, perega, fotokas kaasas! Luigepere rannalähedal ujumas. Püüdsin nad kinni! Fotokasse!:)




Vahepeal väsis üks neist ära ja tegi kiire lõunauinaku otse veepeal!


Kajakapere aga lärmas lähedal kivide otsas!

24 juuni, 2007

Kui palju on mõistuslikke tsivilisatsioone meie Galaktikas?

Drake´i valem

Meie Päike on ainult üks täht üle 400 miljardist tähest koosnevas galaktikas, mida kutsume Linnuteeks. Linnutee on ainult üks miljarditest galaktikatest Universumis. Tundub nagu elu peaks leiduma rohkesti! Kas võime võtta selle eelduseks? Esimene, kes nii tegi oli astronoom Frank Drake. Ta tuli välja lihtsa valemiga, mida praegu kutsutakse Drake'i valemiks, mis näitab selle võimalusi. See valem on üsna lihtne, nii et ei tasu loobuda lugemisest, isegi kui aritmeetika ei ole Teie tugev külg! Siin see on:

N = R * f(p) * n(e) * f(l) * f(i) * f(c) * L

"N" näitab siin meiega ühenduse võtmiseks võimeliste tsivilisatsioonide arvu Galaktikas. See arv sõltub mitmetest asjaoludest:
  • "R" on "sobivate" tähtede osakaal Galaktikas.
  • "f(p)" on planeetidega tähtede osakaal.
  • "n(e)" on nende planeetide osakaal, mille orbiidi kaugus oma tähest jääb elu tekkeks ja alalhoiuks sobivasse vahemikku. Liiga lähedal on liiga kuum, liiga kaugel on liiga külm.
  • "f(l)" on nende planeetide osakaal eelpooltoodutest, milledel elu tõepoolest tekib.
  • "f(i)" on tõenäosus, et tekkinud elu areneb intelligentseks eluvormiks.
  • "f(c)" on tõenäosus, et see tsivilisatsioon arendab välja sidepidamiseks vajaliku tehnika ja proovib ühenduda.
  • "L" on ühenduse võtmiseks võimelise mõistusliku tsivilisatsiooni eluiga.
Vaatame nüüd neid asjaolusid lühidalt eraldi ning proovime hinnata nende väärtusi.

Kotka udukogu (Eagle nebula)Kuigi tähetekke võimalused olid meie galaktika noorusajal võrreldamatult suuremad kui praegu, võime ka täna näha kohti kus toimub tähtede tekkimine. Vaadates neid Hubble teleskoobiga tehtud imeilusaid pilte Kotka udukogust ja Orioni udust näeme, kuidas hiiglaslikud gaasipilved tihenevad ja moodustavad tähesõimi. arvatakse, et sellisel viisil moodustub umbes 20 tähte aastas. R=20.

Enamik selliseid pilvi pöörleb algselt veidike. Tihenedes hakkavad nad pöörlema järjest kiiremini ja kiiremini, nagu iluuisutaja kes käed keha juurde paneb. Selle protsessi tulemuseks on lame gaasiketas, mille keskel hakkab tekkima täht. Väiksematest keeristest moodustuvad planeedid. Kuni kõige viimase ajani ei olnud meil mingeid märke, et ka väljaspool Päikesesüsteemi võiks planeete olla. Viimase paari aasta jooksul on mitmed astronoomide rühmad teatanud lähedaste tähtede juures planeetide leidmisest (loe intervjuud Geoff Marcy ja Didier Queloz'iga). See avastus suurendab tugevasti võimalust, et paljude tähtede ümber tiirlevad ka planeedid. Olgem tagasihoidlikud ja võtkem aluseks, et planeedisüsteeme leidub pooltel tähtedel (ülejäänud moodustavad mitmiktähti), niisiis f(p) = 0.5.

Tegur n(e) on nipiga: väikesed tähed on jahedad ja punased. Selleks et olla elu tekkimiseks sobivas vööndis, peavad planeedid tiirlema neile väga lähedal. Samuti on see vöönd väga kitsas, nagu apelsinikoor. Seal ei ole eriti ruumi planeetide jaoks. Sageli on planeedid, mis tiirlevad niivõrd oma tähe lähedal, pidevalt ühe küljega oma päikese poole pööratud. Sellisel planeedil külmub atmosfäär planeedi tähest eemalepööratud külmale küljele, mis loomulikult ei soodusta elu. Teisest küljest suurtel sinistel tähtedel on eluks soodne vöönd tunduvalt laiem. Muidugi, vaadates meie süsteemi, paiknevad planeedid seda hõredamini, mida kaugemal nad tähest on, seega see efekt tühistab laiema vööndi. Need suured tähed põletavad ka oma kütust palju kiiremini ja ei kesta kuigi kaua. Tavaliselt on sellised tähed lühiealised ja elu ei saa võimalustki tekkida, kui juba täht muutub noovaks või supernoovaks ja hävitab kõik oma süsteemis. Meie Päikesesüsteemis, meie keskmise suurusega kollase Päikesega, on meil kaks (Maa ja Marss) võib-olla ka kolm (Veenus) planeeti eluks soodsas tsoonis. Konservatiivne hinnang planeetide arvuks "elu tsoonis" on üks. n(e) = 1.

Järgmise faktori f(l) juures lähevad asjad natuke raskemaks. Probleem on selles, et meil on vaid paar näidet planeetidest, mille tingimused sobivad elu arenguks. Nagu ülalpool öeldud, Veenusel, Maal ja Marsil võisid kunagi olla soodsad tingimused elu arenguks. Teame, et elu arenes Maal ja nüüd on meil ka tõendeid, et primitiivne elu eksisteeris miljardeid aastaid tagasi ka Marsil. Traditsiooniline hinnang sellele arvule on 0,2 ehk ühel planeedil viiest, millel on elu tekkeks sobivad tingimused, elu ka tekib. f(l) = 0,2.

Kui paljudel neist planeetidest areneb mõistuslik elu? Raske küsimus, aga kui tõesti usume loodusliku valiku olemasolu ja kohanenuima ellujäämist, siis enamus teadlasi peaks panema selle arvu sajale protsendile -- mõistuslik elu on loodusliku valiku loomulik tulemus. Loomulikult meil on siin ainult üks näide -- Maa. f(i) = 1.

Kui paljud neist mõistusega liikidest arendavad tehnikat ja kasutavad seda sidepidamiseks? Vaadates Maad, näeme inimesi seda tegemas, samas näeme delfiine ja vaalasid, kelledel on ka saavutanud küllaltki kõrge intelligentsitaseme aga ei ole kunagi hakanud arendama tehnikat. Esimeses lähenduses, pakume selleks osakaaluks 0,5. f(c) = 0,5

Nüüd on arvata jäänud veel raskeim arv. "L" on aastate hulk, mille jooksul tehniliselt kõrgetasemeline ja kontakteeruv tsivilisatsioon kestab. Meie oleme olnud sellises faasis umbes 50 aastat. Kas arenenud tsivilisatsioonid lasevad end õhku, kui nad leiavad võimaluse selle tegemiseks? Või nad võtavad end kokku ja lahendavad oma probleemid enne kui see nii juhtub? Teeme nii, et ei määratle L väärtust. Paneme teised arvud valemisse ja vaatame, mis saame.

N = R * f(p) * n(e) * f(l) * f(i) * f(c) * L

N = 20 * 0.5 * 1 * 0.2 * 1 * 0.5 * L

Kui korrutame kõik need arvud, siis saame et N = L. Teiste sõnadega: Mõistuslike suhtlevate tsivilisatsioonide arv galaktikas võrdub sellise tsivilisatsiooni elueaga! Suurus, millest teame kõige vähem, omab arvutustes suurimat tähtsust. Enamus teadlasi loodab, et kui ühel tsivilisatsioonil õnnestub üle elada noorusaja kalduvus hävitada end omaenda tehnoloogiaga, siis kestab see tsivilisatsioon väga pikka aega. Lootkem, et neil teadlastel on õigus. Igal juhul -- meie Galaktikas peaks leiduma vähemalt 50 (aastate arv mis oleme olnud kontaktivõimelised), ja kui sellise tsivilisatsiooni eluiga on miljoneid aastaid siis miljoneid, kontaktivõimelisi tsivilisatsioone keda otsida.

Rohutirts


Oli teine kuidagi tuppa sattund ja hüppas nüüd paanikas ringi. Päästsin tirtsukese õue ära!

Jaani tule mäng





17 juuni, 2007

Ämblik kookoniga ja sajajalgne


See ülemine pilt peaks olema viimane, kus ämblik oma kookoni kõhu alla surus ja rohhu kadus...Allpool pildid, kuidas vennike oma kera vedas. Vaata, kahel pildil on ka sajajalgne, kes ämbliku jalgevahelt läbi tõttas.
Huvitav on see, et ämblik on seitsmejalgne. Esimene parempoolne jala asemel on vaid kõnt alles.





Veenus on Kuu

Nagu Tanel Padar oma laulus ütleb, "...vahel mulle näikse, Kuu on õige Päike....", siis minu arust oli minu eile pildistatud Punane Planeet, Veenus, hoopis Kuu. Otsusta ise:


Pilt muideks on tehtud keset päeva, kirkas päikesepaistes. Photoshop aitas natuke tausta kõpitsemisel tumedamaks. Veenus näitab siseplaneedina ilusat kahanevat faasi, kuid aina suurenevat ketast.

Homme varjutab Kuu keset päeva Veenuse ära. Proovin sellle sündmuse ka pildile saada!

Raivo

12 juuni, 2007

Sipelgad kivi all



Liigutasin kive ja seal nad olid. Sebimine läks kohe lahti, et oma mune päästa:)



Raivo

10 juuni, 2007

09 juuni, 2007

Esimesed ilmakodanikud

Mõni päev tagasi kirjutasin vareste rünnakust koerale. Täna sain teada ka põhjuse - vareselaps on lendamist õppimas ja nii kiiresti ei reageeri veel kui vaja. Täna ukerdas teine koos vanematega tiigiääres vett juua, kui sinna peale sattusin Oh seda kisa ja lärmi!! Pikeerisid üpriski lähedal ja nihutasid tähelepanu pojalt eemale, et too õhku saaks.

Haarasin kähku ka fotoka, kuid poeg peitus kiiresti puuokste vahele. Vana linnu sain aga kinni püütud:



Linnupesast on ka kuulda noorpere siutsumist, varsti nemadki lennukooli minemas..

Raivo

Taevas muutus sõelaks

Oodates lennujaamas oma abikaasa tulekut, tekkis hea võimalus pildistamiseks, kuna lennuk oli hilinemas. Püüdsin kinni päris ilusa vaatepildi Tallinna siluetis, kus pilv vajus läbi ja ilmselt vihma tuli ladinal.
Esimesel pildil üldvaade lennujaama eest Tallinna siluetile, rõhk rohkem kaunitel õhtupilvedel. Päike oli just loojund ja ilus puna laiumas läänekaares.



Pilvemass aga kogus end ja järsk rebenes. Olümpia hotellist paremale, perspektiivis vaadatuna hakkas ilmselt ladistama tublilt. Vaata, kas leiad taevast Veenuse?



Vihm liikus edasi Olümpsi poole ja möödus sellest päris kiiresti. Vene kirik Toompeal sattus tubli rünnaku alla:



Paistis, et loodusel oli seekord kiire taga. Samamoodi lõppes ka vaatemäng järsku, nagu alanud oli. Jaani kiriku tornide kandis andis veel tugeva sahmaka, peale seda hääbus:



Jupiter lõunataevas, Tartu poole vaadatuna, jälgis mängu hoolega!




Head lennuilma, Raivo

08 juuni, 2007

Sulg või kuusk?


Selline pilt avanes taevas, kui töölt koju jõudsin. Mis see on? Kas tagurpidi linnusulg? Või hoopis kuusk? Ei, tavaline pilv:)

Kõdi-kõdi, Raivo

06 juuni, 2007

Maasikas ja karikakar

Kasvuhoones, amplis olev taim hakkab juba punaseid marju näitama!



Aiatagune on neid valgeid armulilli täis!



Armastab, ei armasta, näm! Raivo

05 juuni, 2007

Kevadel lahkuvad lapsed kodunt oma elu elama...




Õitsenud võilille lendlevaid seemneid on kogu ilm praegusel ajal täis. Siin püüdsin kinni ühe emme, kes kõik oma pojakesed ilmapeale laiali on tuulehooga lennutanud. Vaid kaks viimast hoiavad kõvasti kinni ja keelduvad lahkumast...



Siin aga mängivad täiskasvanute mänge mingisugused täilised, keda kõik sellised võilillepuhmakad täis oli...

Tervitades, Raivo

Mürk aitab alati!



Kes armsad nunnukesed siin ilusal roosivarrel istuvad? Need on LEHETÄID, sellised vastikud putukad, kes roosi otsast lõpuni nahka panevad:)
Ei jäägi miskit muud üle, kui mürk välja võtta ja üks tõrje teha.



Selline on sama koht roosivarrel õhtuks. Seal ripuvad vaid täide laibakesed, mis ajaga lõpuks maha pudenevad....

Head mürgitamist, Raivo

04 juuni, 2007

Vareste rünnak

Sellal, kui rasvatihane oma perele toidupoolist tõi:



...ässitas ja julgustas vares puuotsast..



...oma kaaslast koera kallale:




Kuna koer oma hambaid näitas, maandus vares turvaliselt lähimale oksale ja lärmas seal edasi:



Raivo

Mõned Päikesesüsteemi veidrad objektid



Kui Nasa avalikustas 1976 aastal tehtud "Marsi näo" pildi, pidasid paljud seda Marsi tsivilisatsiooni tõestuseks. Siiski, hiljutised pildid, kaasa arvatud see juulis 2006 Mars Expressi poolt tehtud pilt, näitavad selle väga väikest sarnasust tegeliku inimnäoga.



Saturni kuu Enceladus ei ole vaid surnud kivitükk kosmoses, vaid tegemist on vägagi aktiivse geoloogilise tegevusega taevakehaga. Pildidl on näha "tiigri triibud", mille kaudu arvatavasti kuu oma sisemist energiat ventileerib. Selle tulemusel paisatakse kuu pinnale vett, mis madala temperatuuri tõttu koheselt ka jääks külmub.



Mimas on teine Saturni kuu, mida kutsutakse oma väljanägemise tõttu Tähesõdadest tuntud Surmatäheks tänu hiiglaslikule kraatrile (nimega Herchel) selle pinnal. Kraatri läbimõõt on üle 130 km ja arvestades selle suhet kuu suurusesse, võib öelda, et sellise augu tekkitaja peaaegu et oleks hävitanud Mimase.



Kolmas Saturni kuudest kannab nimetust Hyperion. Kuid vaid omapärane välimus ei tee temast erilist. Hyperion kõige ebaregulaarsema välimusega kuuna teeb trikke ka oma pöörlemisega. Nimelt tiirutab ta ümber enese täiesti suvaliselt, kui mitte kasutada väljendit kaootiliselt.

Tervisi, Raivo

03 juuni, 2007

Stereo Kuu



Otsi nüüd kapist üles oma vanad stereoprillid - mäletad küll, need sini-puna klaasidega. Klikka pilt lahti ja pane prillid ette. See, mida sa näed, on stereo Kuu, ehk kolmemõõtmeline pilt meie kaaslasest.

Selline pilt tehakse niimoodi, kui objekti pildistatakse veidi erineva nurga alt kaks korda. Kui mõtled natuke, siis Kuud on väga raske pildistada erivast vaatepunktist tema kauguse tõttu. Kuid tegelikult on asi siiski võimalik. Kuu võbeleb umber Maakera tiireldes. Seda nimetatakse inglise keeli librationiks. Ehk siis kord näitab ta ühte äärt rohkem, kord teist äärt. Seetõttu ongi fakt, et tegelikult näeme me umbes 59% Kuu pinnast. Ülaltoodud pilt ongi tehtud kahel erineval ajal (kuuajase nihkega), mis võimaldab saada kehte erinevat vaatepubkti Kuust.

Tulemuseks suurepärane stereopilt!

Head vaatamist, Raivo

01 juuni, 2007

M65 - suurepärane galaktika Lõvi tähtkujus



M65 on suur ja kaunis spiraalgalaktika, 65-s kuulsas astronoomia kataloogis, mille koostas 18 sajandi suurimaid astronoome Charles Messier. Galaktika kuulub Lõvi tähtkujus olevasse Leo Triplet nimelisse galaktikate gruppi. Ülalolev terav pilt näitab ära selle tähtede oaasi iga väiksema detaili, alates ilusatest spiraalharudest, kuni tähtede sünnipiirkondadeni välja. Peaaegu äär meiepoole asendis galaktika on läbimöödult 100 000 valgusaastat, natuke väiksem, kui meie Linnutee.

Head raugastunud valguse uurimist sealt kaugest maailmast, Raivo