Siin on minu uus pildiblogi - www.wandyarhol.com

26 juuli, 2007

Mis sai kaevu kaevamisest?


Mõni päev tagasi kirjutasin sellest, kuidas võtsin nõuks omale aeda kaev kaevata. Nädal on möödas ja nüüd võib öelda, et lõpuks see ka töötab nii nagu vaja.

Kaevu sai ehitatud kronstein, millele asetasin hüdrofori. Küll oli nikerdamist, keavu läbimööt ju 80 senti ja proovi sa seal puurida ja kruvisid keerata! Siiski, lõpuks sai see paika:


Ka elektripistiku vedasin sinna. Väljavoolutoru ja elektrijuhtme aga kaevasin maa sisse ja viisin aiamajakese seinapeale. Sinna kinnitasin ka kraani ja automaatse kastmise juhtimiskarbikese:


Edasi viisin juhtme ka umbes 30 meetri kaugusele, et ulataks kasta ka majaesist. Sinna panin aiakülge kiirliidese jagajaga:


Sealt läheb juba veejuhe täpselt sinna, kuhu vett vaja. Ja niimoodi vihmuti seal ka kastis:



Samal ajal aga, kui väljas pildistasin, proovis Põnn oma hambaid muruniiduki kallal:


Ja Elise näitas oma uut soengut:)

24 juuli, 2007

Sürr hommik



Tol samal ööl, millest allpool kirjutasin, jäigi und väheseks ja hommikul päikesetõusu ajaks olin jälle platsis. Ilgelt sürr viljapõld oli seal mingi imeliku vidinaga keset põldu. Võtsin selle üles, aga ka päikesetõusu ja põllu erinevatest nurkadest!



Jääkristallid pilvedes



Mõni päev tagasi veetsin aega Põlvamaal, kus magamise asemel öösel end välja ajasin ja imeilusaid pilvi pildistasin. Kellaaeg oli selline 2 paiku, kui hele taevaviir oli läänest põhjapoole liikunud oma teekonnal idasse. Kõrgpilved, mis sisaldavad jääkristalle, helkisid ilusti horisondil. Kena vaatepilt, isegi tõusev Mars jäi pildile.

19 juuli, 2007

Kaevu kaevamine - kuidas seda tehakse?

Kunagi, kui sai maja valmis ehitatud, mõtlesin ka kastmisveele. Selleks sai tehtud eraldi kraan koos mõõdikuga, et maksta vaid vee eest, mitte kanalisatsiooni eest. Tallinna Vesi näitas selle peale sõrme. Nüüd otsustasin siis kastmisvee maa seest võtta ja Tallinna Veele mõeldud raha hoopis maha visata:) Kui ei nad ei taha, pole vaja!

Esimene pilt ülal on fragment krundist, kuhu kaev planeeritud oli. Vastupidiselt oma põhimõtetele mitte uskuda soolapuhumisse, olin sunnitud kätte võtma vitsad ja otsima üles veesoone. Vitsakeerutamine õnnestus ja koht sai välja valitud.

Kuna Tallinna linn on kaevurõngastest tühi, siis tellisin need Võrust - väga vinge vend oli, tõi naksti rõngad järgmine päev kohale - www.kaevurongad.com pealt võid omale ka tellida. Rõngameister soovitas ka kohe kasutada kaevumeistri abi. Algul olin otsustanud ise kaevama hakata, aga siis lõin käega.

Täna hommikul vuraski hoovi aegunäinud Ford Sierra ja kaevumeistrid asusid tööle! Kuna esimene auk läks aia taha (suur kivi ees), siis algas kaevamine meetri võrra kaugemalt:


Ei läind poolt päevagi, kui 1,7 meetri peal oli esimene vesi väljas:

Ja veel mõne aja pärast hakkas vesi lausa jõuga sisse suruma:


Nüüd oli aeg rõngad sisse lasta. Lõppuks läks neid ära 5 tükki, ehk kuni 4 meetri sügavuseni:


Rõngad lasti auku kolmnurksel toel oleva vintsiga:


Edasi tuli auku süvendada veelgi. Seda sai tehtud võimsa pumbaga, mis veega võttis kaasa ka liiva ning nii need rõngad muudkui allapoole vajusid, kuni 5 tükki maa sisse olid saanud:

Rõngad sai omavahel ka ühendatud klambritega ja makrofleksiga tihendatud. Nüüd on vaja mõned päevad oodata, kuniks rõngad veel vajuvad. Peale seda saab täita väljaspool rõngaid olevad avad ja vesi vahetada 3 korda 3 päeva jooksul. Selleks peab minema ostma ka hüdrofori (veepump), aga see ajab hiljem ka kastmisfunktsiooni ära. Vee sügavus peaks olema 1,6 meetrit, sellest piisab küllaga.

Hiljem katan kaevukaane mullaga ja lilled peale. Seniks aga on kaev ka observatooriumile seltsiks:


Mis sai kaevust edasi - loe siit!

18 juuli, 2007

Veel tirtsudest


See aasta paisatb neid palju olevat. Tänagi jäi üks tee peale ette. Vaata, missugused sarved ja terav ora tal p....s on:) :


17 juuli, 2007

Sama värvi illusioon


Vaata hoolikalt pilti!

Küsimus: Kas ruut A ja ruut B on erinevat värvi? Iga normaalse nägemisega inimene vastab, et on. Tegelikult aga - nad on ühte värvi. Ja vägagi:) Kes ei usu, vaadake allpool olevat pilti (keri natuke allapoole):
























Nähtust kutsutakse sama värvi illusiooniks ja see tõestab, et inimsilm on üsnagi ekslik selles, mida ta näeb. Niisamuti toimib muide ka Kuu illusioon, kus madalal horisondil olev Kuu tundub suurem, kui otse ülal taevas paistev täiskuu. Kaasaegsed pildistamisvahendid (digifotokad, CCD-d jne) aitavad vähendada inimsilma erroreid.

Nii et vanasõna "oma silm on kuningas" ei pea alati paika!

Oak-Tree Observatory ehitus

Proloog

Observatooriumi kasuks sai otsustatud pärast seda, kui kurikaelad mu garaazist vana (tegelt vaid paar kuud vana) teleskoobi (Meade LX200 8") ära tassisid. Jalad võeti kaubapeale ja ilmselt on see nüüd mõnesaja krooniga edasi müüdud kes teab kuhu või vedeleb kusagil kuuri all. Tegemist on suhteliselt tehnoloogia viimase sõnaga ja seetõttu isegi minul oli esimest korda ilma manuaalita raske mõistatada riistapuu siseelu. Isegi patareide kohta ei leidnud üles, hiljem selgus, et need käivad veel kahte erinevasse kohta. Seetõttu eeldan, et vargad ei oska sellega miskit peale hakata, uus omanik peab olema üpriski haritud, et jõud üle käiks.
Teisalt, pole halba ilma heata! Need külmad talveööd olid ikka karmid 3-4 tundi väljas passida, lisaks veel teleskoobi igakordne ülesseadmine ja peale vaatlust ka mahavõtmine. Kaalus see aparaat oma 40 kg! Oli ikka tüütu külmas, lumes ja pimedas seda teha. Nii et nüüd tekkis hea võimalus muretseda uus teleskoop ja kui juba, siis ka observatoorium sinna ümber ehitada.

TÄIENDUS 2013 aastal: Mis observatooriumist sellel aastal sai, vaata siit  http://youtu.be/zLuOUeRbGjQ

Eeltöö

Eeltööna sai surfatud netis tublilt ja alginformatsiooni kogutud, kuidas üldse ehitada, kui suur, kust saada kuppel ja mis seal sees peab olema. http://www.seds.org/billa/obs/obslist.html andis hea ülevaate amatöör observatooriumitest, nende ehitamisest ja kõigest nüansidest, mida sellisel juhul vaja teada.

Kõige tähtsam on nimi! Nagu ülalolevast pildist näha, kasvab valitud paigas viltune tammepuu, sellest siis ka nimi Oak-Tree Observatory. Variante oli mitmeid, kuid see nimi tundus kõige sobivam.

Peale eeltööd oli selge ka minu vajadused. Need sai siis algülesandena paika pandud:
  • Observatooriumi läbimõõt saab olema 3 m
  • Kõrgus 4m
  • Asukoht tagahoovis aia nurgas, kust on kõige parem vaade taevalaotusele
  • Konstruktsiooni põhielementideks betoon, kaevurõngad ja tellisvooder ümber rõngaste
  • Uks rauast
  • Põrand ja seinad puidust
  • Kuppel USAst www.homedome.com lehelt HD10
  • Tarkvaraks TheSky6 ning hiljem ka DDW üle neti teleskoobi ja kupli juhtimiseks.
  • Toruks sai valitud ikka LX200, kuid seekord juba 14".
Projekt


Projekti joonistasin valmis mõne tunniga. Oluline oli, et teleskoobi betoonist jalg oleks eraldatud põrandast vibratsiooni ärahoidmiseks. Seetõttu sai tehtud lausa kaks projekti: betoonist jalg ja vundament. Eripäraks siis sai see, et põrand asus tegelikkuses 117 cm kõrgusel maapinnast, mis tähendas, et vaja oli ette näha luuk põrandasse koos trepiga. Samuti oli vaja betoonist jalg valada sama kõrge, alles sinna külge tuli tegelik teleskoobi metallist jalg oma täies kõrguses.

Ehitus























Ühel vihmasel juunikuu päeval 2004 sai siis pihta hakatud. Enne ehitust tellisin tuttavalt ehitusmehelt killustiku, liiva ja sarruse ka kohale, lisaks mõned kotid tsementi:


Siin on pilt enne labida maasse löömist. Toigas näitab ära observatooriumi keskkoha. Et saada ideaalset ring, sai võetud nael, sinna külge 1,5m tamiil ning selle abil sai maapinnale tõmmatud ringi, ehk vundamendi piirjoon.


Selle kaevamisest küll algust ei saanud, sest esimesena tuli ära valada post. Posti auk sai 85 cm küljega ruut ja sügavuseks umbes sama palju. Põhja sai pandud killustikupadi, et vundament ka hästi püsiks:




Edasi järgmisena oli vaja posti rakist. Selle leidsin Uponor kauplusest, 1,7 meetrine plastiktoru läbimõõduga 40 cm. Sinna sisse aga oli vaja kindlasti ka sarrust, mida siis ka väänama asusin. Peale sarrusest luukere valmimist sai see augu põhja asetatud:


Nüüd siis jäi üle vaid toru sarrusele ümber tõsta ja lisada kõri hilisemaks juhtmete installeerimiseks:


... ning betoonivalu võiski alata. Toru sai valatud täis peaaegu ääreni, 10 cm jäi hilisemaks metalljala ankurdamiseks posti külge. Samuti sai valmis ka posti taldmis, edasi jäi kupatus kuivamist ootama:



Edasi sai hakatud siis kaevama vundamendi ringi. See sai umb 50 cm sügav, kuna enne betooni pidi põhjaks alla minema ka killustikupadi. Oli see vast kaevamine, abiks olid ka naabripoisid.


Aga valmis see lõpuks sai ja päris ilus paistis.




Järgmise tööna oli vaja ehitada ümmargune saalung betooni hoidmiseks. Selleks sai tellitud plekist 20 cm ja 2,5 meetri pikkused ristkülikud, mida oli hea painutada täpselt ringikujuliseks.


Loomulikult sai auk täidetud ka killustikuga ja lisatud sai ohtralt sarrust, pinged vundamendis on suured, ainuüksi kaevurõngad kaaluvad kokku 6 tonni. Seetõttu sai vundament kindlustatud võrk- ja lattsarrusega, hiljem betooni valamise ajal sai lisatud ka kiired pealmise kihi väändetugevuse kompenseerimiseks:



Edasi siis betoonivalu. Alguses kavatsesin seda teha käsitsi, kuid betooni hulk kohutas; seetõttu sai segusõlmest tellitud ning just vundamendile vastav tüüp. Suur seguauto ajas end aiataha ja renniga sai segu ilusti juhitud sinnakohta, kuhu vaja:



Üks asi läks natuke nihu, nimelt unustasin põrandale kalde andmata vee äravoolu jaoks. Kuid tühi sellest, päris kena jäi lõpptulemus:



Ühel ilusal päeval tulid kohale teemantsaagijad ja tegid rõngaste sisse ilusa ukseaugu. Nüüd oli järgmiseks tööks põranda karkassi ehitamine 1,17m kõrgusele vundamendist. Oli see vast nikerdamine, prusside seina kinnitamine oli üpriski raske, pidi ju kogu kupatus ka ilusti loodis olema. Aega läks, aga asja sai!



Siin piltidel on asi juba niikaugel, et põrand pandud, pinotexiga üle lastud, samuti sai ehitatud luuk ja trepp. Esialgu kavatsesin panna tavalise teisaldatava trepi, kuid see tundus selline logisev ja ebakindel, nii et võtsin ühel vihmasel pühapäeval kätte ja ehitasin valmis ka trepi. Rattad panin alla igaks juhuks, kui hiljem tuleb tahtmine trepp siinidele panna, et teda edasi-tagasi nihutada saaks.

Idee siis selles, et kui ukse avad, siis tõstad üles luugi, ronid trepist üles ja lased luugi tagasi. Muud lahendust välja ei mõelnud, minu arust ka see on hea!



Üks raskemaid töid oli seina punnlaudadest ehitamine. Lihtsalt väga aeganõudev ja palju puurimist; päevalõpuks oli käsi ikka päris vibrane drelli kasutamisest. Kuid valmis see sai, ka värvitud samal õhtul:


Samal ajal sai ka müür laotud, seda ei teinud mina, kuna ei oska. Nagu näha, jagas kaasaelajaid igal hetkel:



Ülemine äär sai nüüd ka sirgeks valatud betooniga. Muidugi järgnes paduvihm ja see juba betoonile ei meeldinud, olin ju unustanud kilega katta selle. Järgmine päev tegelesin parandustega.


Esimene etapp on lõppenud! Tellisvooder sai värvi alla ja nüüd jääb üle vaid oodata kuplit. See saabub august algul, samuti teleskoobi jalg, mis sai tellitud kohalikult sepalt. Ah jaa, teleskoop ise on juba kohal, seisab karbis ja ootab ülesseadmist!





Kõik see oli aastal 2004! Järgneb ka teine osa.