Siin on minu uus pildiblogi - www.wandyarhol.com

06 veebruar, 2008

Halloo, kas Päästeamet kuuleb?

Tänane hommik algas actioniga!

Kõigepealt ajab abikaasa mind üles ja uurib, kas ma tean, kus meie kass Benjamin on. Muidugi meenus mulle, et ta oli eila õhtul õue läinud, nagu ta ikka teeb. Kuid kas ta ka tuppa tagasi tuli, mmm.... vist ei!

Õues hüüdmine ei andnud tulemusi. Katarinal nutuvõru suuümber ja nii nad emmega minema läksidki, kes kooli, kes tööle.

Ajasin end siis ka üles ja viskasin riided selga. Õues naabrikoerte haukumise peale sinnapoole suundudes olin kindel, et kass end kuskil seal peidab. Vaatasin ja vaatasin, aga kassi ei kuskil. Pöördusin siis ümber tagasiminekuks. Siiski heitsin pilgu enne ka kõrge kase otsa. Ja mis ma nägin:

Kes seal üleval puuotsas istub? See ju meie Benji!



Peenel oksal, umbes 10 meetri kõrgusel balanseerides kostus üksik kaeblev "Njäuuuuuu!"
Ilmselt olid naabrite koerad ta sinna peletanud ja ei ole välistatud, et ta öö läbi seal oma aega veetis. Nüüd siis ei jäägi muud üle, kui teha kõne 112 numbril.

Päästjad olid 5 minutiga kohal! Koos krundiomaniku naabri Matiga (kes muideks on endine Päästeameti direktor Mati Raidma:), hindasid nad esmalt olukorda,

ja siis hakkasid tegutsema. Redel välja,

puunajale,


ülespoole minek! Kass oli hirmunud ning oli tükk tegu, et päästja ta ohutult sülle saaks võtta:

Lõpuks see ka õnnestus ja nüüd algas teekond alla tagasi:

Kass oli läbikülmunud, värises ja häälitses haledalt, kui ta tuppa viisin. Esimene asi, millega ta seal tegelema hakkas, oli ikka enese puhastamine. Käpp maitses hästi:


Ja siis muidugi vajus silm kinni...


Päästeametnikele aga väljendasin oma isiklikku materiaalset tänu - vinged vennad!
Postita kommentaar