Siin on minu uus pildiblogi - www.wandyarhol.com

16 detsember, 2013

M33, The Triangulum Galaxy


Kuidas riidekirstu restaureerida, vol.1



Lõpuks valmis ka esimesena kättevõetud kirst. Aega kulus kõige kauem ja seda põhjusel, et kirstu roostes metalliosad olid eraldi sepa käes tegemises. Need sai roostest puhastatud ja üle tinutatud. Hävinud osadele tehti uued.

Kirstuga sai tehtud kõik, mis eelnevategagi. Katkised lauad sai asendatud, ussitanud kohad hingede ja luku juurest sai eemaldatud ja uued tapid vahele pandud. Erinevus eelnevatest on see, et kirst läks värvimisse. See eeldas kõvasti pahteldamist ja lihvimist.

Värvi alla sai pandud mitmekordne krundikiht, värv ise on kantud peale kahekordselt.

Sisse ostsin tapeedipoest ilusa kattepaberi, see sai liimitud kliistri ja PVA seguga. Sama möksiga tegin tapeedi ka pealtpoolt üle, et seda tugevdada.

Lukk sai samuti korda tehtud, vaid uus võti oli vaja treida. Tagavaravõtme peitsin metalplaadi taha tagumisel küljel, millele omakorda graveerisin kirstule antud nime DeLorean - mis viitab ajamasinale - aga seda see kirst ju ka on - ja ehitamise ja restaureerimise aastaarvud.









22 november, 2013

Kuidas riidekirstu restaureerida? Vol2



Selle kirstu tegemine oli veidike lihtsam. Kuna värv oli juba osaliselt maas, siis esimesena sai maha võetud ülejäänud värvi osa. Edasi, kirst sai pestud korralikult, parandatud katkised tapid ja lauad, roostes osade korrastamine ja värvimine, kerge lihv puidule. Sisemine originaaltapeet sai üle tehtud tapeedikliistri ja pva liimi seguga, et vältida edaspidist lahtitulemist ja narmendamist. Lisaks pildistasin tapeedi veel üles ja tellisin trükikojast selle väljatrüki. Siiski, jätsin selle sisse kleepimata, kuna vana tundus ehedam ja muljetavaldam. Jätab sellise vanaaegse mulje.

Kõige lõpuks tegin kirstu läbipaistva kruntvärviga üle ja lisasin antiikvaha. See sai ka korralikult poleeritud.

Lukk on veel lisamata, aga selle taastamine on tehtud. Rooste eemaldamine ja õlitamine oli peamine töö, muidu oli see väga hästi säilinud. Vaid võti tuli uus teha!

04 november, 2013

Rikkaks saamine kooliprogrammi!

Meie peres pole kunagi raha olnud……



Umbes sellise pealkirjaga ilmus hiljuti Õhtulehes artikkel järjekordsest lotomiljonärist, kes lausus peale võitu pealkirjas olevad sõnad. Keskealine naine oli Bingo Lotoga võitnud ligi 200 tuhat eurot. „Võidetud summa eest plaanib pereema muuhulgas korda teha vana kodumaja - see on olnud ta ammune, kuid seni täitumata unistus. Lisaks võlgade ja järelmaksude tasumisele soovib naine osa summast jätta ka lähemate sugulaste abistamiseks. Kavatsus on ka võib-olla reisida, sest siiani ei ole ta seda endale ega oma perele lubada saanud. Praktilise meelega, nn "kahe jalaga maapeal olev" naine usub, et suudab raha kasutada mõistlikult nii, et seda jätkuks pikemaks ajaks.“, kirjeldab ajaleht õnneliku võitja mõtteid.
Pidage kinni! Kasutada raha nii, et seda jätkuks pikemaks ajaks? Kas sellise raha kasutamise kirjeldus lubab seda pikemaks ajaks?
Mis võiks olla õilsam, kui sugulaste abistamine või oma maja korda tegemine abistamine? Rääkimata reisidest võlgade tasumisest ja mine tea veel, mis vidinate ostmisest? Samateemaline teine artikkel samas ajalehes. Väljavõte: Lotomiljonärist ema võttis end töölt lahti, ostis perele uue maja ja poegadele mersud..
Tundub küüniline, aga ma väidan, et sellise plaaniga raha kauaks ei jätku. Ma julgeks lausa lisada pealkirjale kolm punkti ja jätkata seda sõnadega „ja ei saa ka kunagi olema.“ Igasugune statistika räägib, et rõhuv enamus lotovõitjatest on aasta-paar hiljem (oleneb võidu suurusest ka) tagasi samas kohas, kus alustasid. Hullematel juhtudel ollakse veelgi enam võlgades, rääkimata perede katki minekust ja muudest negatiividest. Osad vahetavad naise välja ja tulevad töölt ära. Teised jälle kuhjavad end vidinate ja reisidega üle. Kolmandad ostavad uhke ja suure maja, suure mootoriga kalli auto. Seda kirjeldust võib jätkata igaüks, kes unistanud suures rahast ja selle võimalustest.
Samamoodi, nagu lotovõitjad, käituvad ka paljud järsku rikkaks saanud inimesed, näiteks suure päranduse saajad, passiivsed aktsionärid, kellelt ettevõtmised ostetud, sõnaga need, kellel varem suurt raha ei ole olnud.
Eelmine nädal sai lugeda Äripäevast uudist, kus uuringu kohaselt 67% inimestest lahkuksid oma praeguselt töökohalt, kui neid tabaks rahaline õnn ja nad võidaksid või saaksid mingil viisil miljon eurot. See, et järelikult nende praegune töö ei meeldi neile, on asja üks külg. Teine külg on aga veelgi hullem, sellest järgnevalt.
Tekib küsimus, et miks käituvad tavalised, eeldavasti koolis käinud inimesed, sedavõrd irratsionaalselt? Vastus on lihtne: palju raha tekitab võitmatuse tunde. Inimesed arvavad, et kõik nende probleemid on nüüdseks lahendatud ja nad võivad enesele lubada kõike, mis süda ihkab. Mis aga kogu asja juures kõige hullem, on see, et need inimesed, kuigi haritud, ei ole saanud oma elus mingisugust finatskirjaoskust. Enamgi veel, keegi ei ole neid õpetanud, kuidas käituda, kui sinust juhuslikult miljonär saab. Seda on muidugi raske õpetada, kui õpetaja ise self-made rikas inimene ei ole. Küll aga suudaks majandust õppinud õpetaja koolitunde anda teemal, kuidas rikkaks saada! Ja seda puhtalt matemaatikale tuginedes.

 

Ela täna alla oma võimete, et homme rahaliselt sõltumatu olla.


Liigume korra tagasi loo alguse juurde. Tolle pereema mõtlemine on tegelikkuses õige – kuidas käituda nii, et raha pikemaajaliselt jaguks. Kõll ei saa see toimuda nii, et proovib kulutada väiksemate summadega. Õige vastus oleks siin – investeerimine. Mõte on, et olemasolev raha annaks sulle sõltumatuse. Ja niimoodi, et sa võid lõpuks enesele lubada nii suurt maja, uhket autot, lõunamaareise, laste koolitust ja toetada veel ka sugulasigi. Ja see on kõik ju võimalik, eriti, kui inimene on suutnud mingil moel – lotoga, tööga, pärandusega – saada seda eriti suurema summa raha. Selles aga ongi kogu asja probleem, et keegi ei ole inimesi õpetanud lihtsamaidki investeerimistõdesid. Pereema näite juures oleks õige käik mitte maja hakata renoveerima või sugulasi toetama, vaid investeerima, et hiljem seda kõike ja veelgi rohkem veel teha, ilma, et peaks raha lõppemise üle kartma. 200 tuhande euro eest saab soetada juba korralikke finantsvarasid, mis tagavad hilisema rahalise sõltumatuse. Alustades kõige tavalisematest deposiitidest (mis tänapäeval muidugi eriti suurt intressi ei tooda), rääkimata dividende tootvatest börsiaktsiatest või korraliku kupongiga võlakirjadest, hüpoteegiga tagatud laenudest, lõpetades kinnisvara investeeringutega. Näiteks selle raha eest saaks soetada kaks kolm korralikku korterid, mis koheselt ka renditulu tooma hakkaksid. Selle raha eest saaks ka osta juba väiksema ärikinnisvara, pannes 200 tuh omakapitaliks ja laenates 400-500 tuhat pangast juurde. Ärikinnisvarana sobivad nii kaubanduspinnad kui ka bürood. Nende väljarentimisest tekib tulu, millelt on võimalik nii pangale laenuteenindamine, kui ka saada puhaskasumiks juba 7-10% kasumit omakapitali investeeringult, lisaks muutub kinnisvara iga laenumaksega veidike rohkem sinu enda omaks.
Jõuame jälle tagasi sinna kohta, kus tuleb tõdeda, et inimesed ei toimi niimoodi. Üks põhjus on muidugi ka selles, et kõik inimesed ei võida lotoga ja kui palk tarbimisse voolab, siis ei olegi ju, mida investeerida. Niisiis, kuidas rikkaks ja sõltumatuks saada? Ärge lootke lotovõidule. Te ei saa seda lihtsalt tõenäosusteooriale tuginedes kunagi. Keegi teine saab, aga sina mitte.
Lihtne tõde – alusta säästmist täna, et homme rahaliselt sõltumatu olla. Ja neile, kes on lotovõidu saanud – alusta investeerimist juba täna, et hiljem rahaliste muredeta olla.

Rikkaks saamise mudel


Jaak Roosaare on kirjutanud suurepärase raamatu rikkaks saamise võimalustest. Raamatus „Rikkaks saamise õpik“ ütleb ta järgnevat:
Aktiivsest sissetulekust tuleb suunata võimalikult suur protsent (säästumäär) passiivset sissetulekut pakkuvate varade või investeerimisvarade omandamisse. Alternatiivina võib palgatöö asemel keskenduda investeerimisvarade ja passiivset sissetulekut võimaldavate varade loomisele: sel juhul ei ole vaja investeeringuid osta vaid need luuakse oma ettevõtte näol.
Kuldsed sõnad! Lihtsas keeles, investeeri oma säästud tulutoovatesse varadesse või hakka ettevõtjaks ja loo ise omale tulutoov vara. Tulles tagasi oma loo algusesse, siis julgen küsida meie Haridusministeeriumilt – miks tollele pereemale või isegi mulle sellist asja koolis ei ole õpetatud? Hea küll, mina käisin keskkoolis kaheksakümnendatel, kui kapitalism oli meie verivaenlaseks. Aga Inglise Kolledži lõpetanud ja praeguseks kõrgelt haritud ja kõrgepalgaline arvutiteadur Londonis, kes juhuslikult on minu vanem tütar, küsis minult peale selle raamatu lugemist, et „isa, miks mulle koolis seda keegi ei õpetanud?“ Majandusõpetus on keskkooli õppekavas vist isegi sees, aga küsin ise ka siis üle: miks meie koolides ei õpetata jõukaks (veelgi parem, rikkaks) saamist? Miks lotovõitjad inimesed maksavad oma rumaluse kinni võidetud rahaga? Kui minu loo tegelane oleks natukenegi saanud sellist haridust, ei mõtleks ta, kuidas raha võimalikult kaua ja millele kulutada, vaid hoopis, kuidas seda lotovõitu nii investeerida, et sellest elu lõpuni jaguks. Samuti ei tuleks mainitud uuringus osalenud töötajad oma töökohalt ära, vaid jätkaksid või vahetaksid oma töökohta, saades aru, et 1 miljon eurot ei taga pikaajalist head elu. Tegelikkuses, ja tuginen iseenda kogemustele, kulub 1 miljon väga kiiresti tänu valedele (mitteärilistele) otsustele, mis suurelt jaolt on põhjustatud oskuste ning teadmiste puudumisest, ja lihtsalt ühekordsesse tarbimisse. Nimetan seda koolirahaks, aga ma ei usu, et investeerimiskursus peaks koolis niipalju maksma. Investeerimisloogika on aga selles, et kui mul on säästetud või võidetud 1 miljon eurot, siis tagasihoidlikult, nii umbes 5000 eurot kuus kulutades, jagub seda 20-ks aastaks, peale mida on minu jääk 0. Kui ma aga investeerin selle 1 miljoni tulutoovatesse instrumentidesse umbes 7%-ga aastas, siis teenin igas kuus 5830 eurot. Nüüd, 20 aasta pärast on mul järel minu investeeritud 1 miljon + 20(aastat) korda 12(kuud) korda 5830, mis võrdub 2 400 000 euroga. Seda muidugi, kui ma 5830 eurot igas kuus ei kuluta, aga võin seda ka vabalt teha, sest ma olen ju sõltumatu töökohast sellise sissetulekuga.

 

Ettepanek: Rikkaks saamine õpetus tuleks koolides kohustuslikuks muuta eraldiseisvana subjektina.


Jaak Roosaare raamat oleks siin selleks kõige parem kandidaat praegu. Lihtsas keeles ja ohtrate näidetega raamat on täielikult sobiv tegelikult juba varemgi, kui gümnaasiumi osas, nii umbes 9 klassist juba. Kuidas mõjutaks selline õpe meie majandust?
1.   Arendab majandust. Praegu hoiavad Eesti inimesed 3 miljardit eurot sääste tavalisel arvelduskontol. Suunates kasutult seisva raha majandusse läbi börsi või kinnisvara või laenude, elavdaks see tunduvalt majanduskeskkonda ning parandaks ka inimese enda majanduslikku olukorda tänu tulutoovatele instrumentidele.
2.   Säästmine. Säästmine ei kuritegu majandusele, nagu mõni teadlane on öelnud, vaid see on vahend, mis tagab inimesele pikaks ajaks sissetuleku läbi investeerimise, mis omakorda liigub nii tarbimisse, kui ka ettevõtlusesse.
3.   Ettevõtluse areng. Oma ettevõtte loomine ja areng annab riigile maksutulu läbi tööhõive ja käibe. Mida rohkem inimesi toimib erasektoris, seda rikkam on riik.
4.   Tarkus ja teadmised oma raha juhtimisel. Kuna seda koolis praegu ei õpetata, siis peamine kogemus tuleb noorte vanematelt – kes aga omakorda seda teadmist pole saanud. Ja nii need lotovõitjad põhja kõrbevadki. Raha juhtimine on samatähtis tegevus, nagu oma aja juhtimine. Miks me siis seda ei õpeta oma lastele koolis?

Lõpetuseks kolm mõtet. Osadel inimesetel on võimalus väga rikkaks saada. Kuid kõikidel inimestel on võimalik vähemalt jõukaks saada. Teadmatus ja harimatus takistab seda, kuid teadmistepõhine kirjaoskus annab selleks kõigile võrdsed võimalused.
Rikkaks saamine ja olemine on nagu hea abielu rahaga. Kui armastust pole, siis laguneb ka pere. Kui suhtuda üleolevalt ja vastutustundetult rahasse, siis raha lahkub sinu juurest kiiresti hoolikamate omanike juurde.
Ja filosoofilisele küsimusele, kas sureksid meeleldi 1 miljonilise finantsvaraga või 1 miljonit võlgu olles, valin mina esimese variandi.


09 oktoober, 2013

Kuidas riidekirstu restaureerida? Vol3


Mina, kellel ei ole mingit vanade asjade taastamise kogemust, otsustasin kätte võtta ja maal rehe all vedelevad kolm vanaaegset riidekirstu uuesti elule aidata. Volüüm 3 on pealkirjas seetõttu, et see kirst on viimane järjekorras. Teine kirst on juba valmis ja esimene, saladuste kirst, alles tegemisel. Neist kirjutan hiljem.

Kuidas restaureerida? See sõltub sinu puu- ja käsitööoskustest, aga peamine on ikkagi see, mida sa saada tahad. Kas asjast peab saama täitsa uus, või tahad säilitada võimalikult palju vanaaegset? Mina valisin selle kirstu puhul vahepealse variandi.

Kirst oli algses seisus väga viletsas korras. Kasti alumine rida oli puudu, põhja ei olnud, kaas oli katki, poit oli koide poolt näritud. Ühesõnaga, veri bääd!

Esmane töö oli vana värvi maha võtmine. See käib klassikaliselt, kuuma fööniga ja pahtlilabida või peitliga.

Peale seda võtsin kaane ette. Tappide ja liimiga sai see parandatud.  ja Liivapaberiga andsin sellele kerge lihvi. Pealmiste laudade vahed täitsin puukitiga. Mingit pahtlit ei kasutanud, eesmärgiks oli jätta puit nähtavale.

Kastiga oli rohkem tööd, kuna kolmandik oli hävinud. Alumine lauarida ja põhi oli puudu. Lisaks siis olemasoleva väga vilets olukord, eelkõige lukktappide juurest. Need sai siis kiilude ja puittappudega kindlustatud ja tihendatud. Suurem mure oli aga alumise lauarea lisamine, sest iga olemasolev külg oli eri kõrgusel, mis tähendas, et tegu oli nagu puzzle väljalõikamisega. See oli vajalik selleks, et erinevad lauad oleks omavahel seotud ja kast ilma liimimata, vaid lukktappidega koos püsiks.  Lõikasin uue lauad pikkuses välja ja siis sai ka laiuses iga külje laud täpselt saetud.

Hull lugu oli muidugi veel sulgurtappide väljalõikamine, see oli eriti vilets töö, eriti, kui varem teinud pole. Selle jaoks tegin vineerist shablooni, aga väljalõikamine ikkagi väga täpne ei saanud. Hoolimata, sain lauad siiski kokku ja tihendasin need puidust kiiludega. Lisaks liimisin nii nurktapid, kui ka küljed laudadel kokku, et asi ikkagi püsiv oleks. Selle etapi lõpuks võtsin käsiketassae ja lõikasin alumise -  äsjaehitatud laudade -  ääre sirgeks kogu perimeetri ulatuses. Põhjalaudade panek oli lihtsam töö, vajalik oli vaid äärte hööveldamine nurga all, et põhi visuaalselt ka kirstu meenutaks.



Tore oli vana mustusekihi alt, peale pesemist, leida  sada aastat vana käsitsi kirjutatud number, mida meister kasutas külgede märgistamiseks :)

Metallosad lendasid roostesurma, siis terasharja alla ja siis värvi alla.

Kui kirst enamvähem koos, siis andsin korra sellele veel liivapaberit maitsta. Relakaga muide. Ja seda sellepärast, et koide söödud augud natuke lahti võtta. See paljastas koide labürintvõrgustiku puidu sees, mis omakorda andis puidule rohkem vananenud välimuse.

Viimane töö oli välja saagida uued jalad kirstule. Tappidega ja liimiga põhja külge!

Viimistluseks läbipaistev kruntvärv, nii seest kui väljast, mitu korda. Katteks vesipõhine pudulakk.

Keskmised sulgurrihmad ostsin sadamamarketi turult, äärmised küljenahad sain Standardist vanalt tuttavalt, mööblinahk, tehtud lehmast :)

Kinnitatud said need mõlemad nahad nii liimiga, neetide ja ka mööblinaeltega.

Puudu on veel lukk. Ette tuleb sepistatud kramp koos 100 aastat vana töötava tabalukuga. Need on veel sepa juures tegemisel ja puhastamisel.


Vajalikud tööriistad: Peitlid erineva suurusega, puurid, puiduliim, nahaliim, puukitt, pahtel (kui kasutad), lihvimismasinad, lihvkettad, suruõhu kompressor ja -lihvija, terasharja kettad, kruntvärv, lakk, nahast detailid, ja kõik ülejäänud vajalik :), eriti tahtmine ja soov. Tulemus on ilma kogemuseta tegija kohta vast täitsa ok!






27 september, 2013

Bubble nebula, Mulli udukogu.



Allpool on kaks pilti samast objektist. Eraldab neid mõned aastad aega ja palju vahepeal saadud pildistamisekogemusi.

05 september, 2013

Ajalugu omas toas.




Meie perel on Saaremaal elamine, mis on muretsetud 5 aastat tagasi, täiesti lambist, Kaigu talu, Mustjala vallas. Niikui õue sõitsin, tundsin, et see on minu maja ja läks kaubaks. Nüüd on selgunud, et minu juured on kõik Saaremaal, enamgi veel, sellesama talu esmanimetamine 1600 aastatel ja selle tolleaegne  peremees Kaigo Peeter on minu sugupuus täitsa olemas....

Mõnikord on elu imelik, aga vast see on põhjus, miks ma end siin hästi tunnen ja palju siin ka viibin....Rehetoas on meil mitmeid riidekirste, mille restaureerimisega praegu tegelen. Lisaks veel 4 tünni. Täna leidsin ühelt nendest aastaarvu.... Aasta varem oli talu esmanimetatu Peeter Kaigo just surnud.

Tünn aga ise on väga heas korras. Ajalugu omas toas..Julgen ennast saarlaseks pidada, kuigi olen Tallinnas sündinud!

27 august, 2013

M76, Little Dumbbell Nebula, Liblikas ja Lill



Väike kosmiline liblikas tiirlemas kosmilise lille ümber. Hooaja esimene pilt.

08 august, 2013

Two Towers


.. magamistoa ukselt, Saaremaal. Kaks torni koos päikeseloojanguga, kui pilves just parajasti pole.

01 august, 2013

Peaaegu valmis


Jäänud on veel elektri- ja sisetööd, aga kupli sai lõpuks peale!




03 juuli, 2013

Uus observatoorium Saaremaal



Vana obs  sai Tallinnas maha monteeritud. Sellesama kupli  tõin Saaremaale ja ehitan uue torni. Kuna praegune on pildistamisele mõeldud, siis uue teengi silmaga vaatamise kohaks.

Pool torni valmis! Little Stonehedge!


18 juuni, 2013

Muud tegemised




Lisaks kõigele muule, millest siin blogis juttu, saab ka aegajalt amatöörtasemel ka muusikat viljeletud. Siin paar videot viimasest etteastest meie bändiga. Sinna kuuluvad lisaks minule veel  ühiskonnas tuntud mehed nagu näiteks Neeme Kuningas, Artur Talvik, Jaan Puusaag, Arvi Mägin, Riho Rasmann:) 

Pääsukesetibud ja pilved. Timelapse.


16 juuni, 2013

Angry and Hungry birds :)





Maakodus Saaremaal, rehetoas, igaaastane olukord. Uued pääsud kooruvad, õpivad ja sügisel lendavad minema. Kaugelt hea neid jälgida silmaga, aga kui fotokaga kinni püüdsin, siis kohati tunduvad need verisulis tegelased lausa õudusfilmist tulnud olevat :)

10 juuni, 2013

Tallinna observatooriumi viimased päevad.

Igal asjal on algus ja lõpp. Seekord koitis see viimane minu Tallinna obsile.

Aastal 2004 püstitasin selle laheda kaaslase oma tagahoovile. Oli pelju orgunni ja mõtlemist vaja, lähemalt võid lugeda siit. Aastaid, täpsemalt 9, teenis ta mind laitmatult, tuues taevaseid imesid mulla maapeale kätte. Nüüd aga sai aeg täis. Kuna olen Saaremaale kõik tehnika üle kolinud ja kogu töö käib seal, siis viimased aastad seisis obs tühjana (kinkisin osa selle sisust Tõravere Observatooriumile).

Siis saigi otsustatud, et teisaldan ta üldse ära Saaremaale ja panen teiseks vaatlustorniks sinna selle püsti. Maal on mul silmaga vaatamise teleskoop puudu, saangi selle mure lahendatud niimoodi.


Timelapse video näitabki, kuidas obs maha sai võetud !

04 juuni, 2013

Üks päev maal, vol 3, timelapse.


Panime batuudi üles, hüppasime, sõime, vaatasime konnakulleseid ja nii oligi järsku õhtu käes:)

07 mai, 2013

Päev maal, kahes minutis, timelapse.



Minu esimene timelapse katsetus. Üles võetud Saaremaal, 5. mail 2013. Hiljem tahan selgeks saada ka päeva ja öö vaheldumise tehnika ning püüda samamoodi tähistaevast.

05 mai, 2013

Näitus







2. mail avati Majanduse ja Kommunikatsiooniministeeriumi aatriumis minu piltide näitus. Pühendatud oli see Eesti esimese Estcube1 tudengisatelliidi ülessaatmisele Eksponeeritud sai 11 pilti, kõik looduse ja kosmoseteemalised.

27 märts, 2013

Tai

Viibisime paar nädalat Tais koolivaheajal ja sealt mõned ülesvõtted.

Rändasime ringi Põhja Tais Chiang Mai kandis. Tegime mõnepäevased dzunglimatkad mägedes, ööbisime kohaliku hõimu juures, sõitsime jalgratastega ja elevantidega. Teise osa puhkusest veetsime Lõunas, Koh Samui saarel, Four Seasonsi hotellis, mis oli vaatamisväärsus omaette. Külastasime ka mereparki, kus filmiti "The Beach".

Igati lahe puhkus oli :)





12 märts, 2013

M105, NGC3384 and NGC3389


Vasakult paremale, kaks ilusat elliptilist galaktikat, M105 ja NGC3384, kuuluvad Lõvi tähtkujus olevasse M96 galaktikagruppi. 38 miljoni valgusaasta kaugusel. M105 keskel avastatud massiivne, 50 miljonit Päikese massiga objekt, mis ilmselt on must auk.

Parempoolne spiraal NGC 3389 siiski ei kuulu samasse gruppi, kuna tema meist eraldumise kiirus on umb 1138 km/s, samal ajal, kui elliptilised liiguvad kiirusega 752 km/s meist eemale. See tähendab, et spiraal on kaugem (kaks korda, so 76 milj valgusaasta kaugusel) taustagalaktiga, mis on samale vaatejoonele sattunud meilt vaadates.