Siin on minu uus pildiblogi - www.wandyarhol.com

09 oktoober, 2013

Kuidas riidekirstu restaureerida? Vol3


Mina, kellel ei ole mingit vanade asjade taastamise kogemust, otsustasin kätte võtta ja maal rehe all vedelevad kolm vanaaegset riidekirstu uuesti elule aidata. Volüüm 3 on pealkirjas seetõttu, et see kirst on viimane järjekorras. Teine kirst on juba valmis ja esimene, saladuste kirst, alles tegemisel. Neist kirjutan hiljem.

Kuidas restaureerida? See sõltub sinu puu- ja käsitööoskustest, aga peamine on ikkagi see, mida sa saada tahad. Kas asjast peab saama täitsa uus, või tahad säilitada võimalikult palju vanaaegset? Mina valisin selle kirstu puhul vahepealse variandi.

Kirst oli algses seisus väga viletsas korras. Kasti alumine rida oli puudu, põhja ei olnud, kaas oli katki, poit oli koide poolt näritud. Ühesõnaga, veri bääd!

Esmane töö oli vana värvi maha võtmine. See käib klassikaliselt, kuuma fööniga ja pahtlilabida või peitliga.

Peale seda võtsin kaane ette. Tappide ja liimiga sai see parandatud.  ja Liivapaberiga andsin sellele kerge lihvi. Pealmiste laudade vahed täitsin puukitiga. Mingit pahtlit ei kasutanud, eesmärgiks oli jätta puit nähtavale.

Kastiga oli rohkem tööd, kuna kolmandik oli hävinud. Alumine lauarida ja põhi oli puudu. Lisaks siis olemasoleva väga vilets olukord, eelkõige lukktappide juurest. Need sai siis kiilude ja puittappudega kindlustatud ja tihendatud. Suurem mure oli aga alumise lauarea lisamine, sest iga olemasolev külg oli eri kõrgusel, mis tähendas, et tegu oli nagu puzzle väljalõikamisega. See oli vajalik selleks, et erinevad lauad oleks omavahel seotud ja kast ilma liimimata, vaid lukktappidega koos püsiks.  Lõikasin uue lauad pikkuses välja ja siis sai ka laiuses iga külje laud täpselt saetud.

Hull lugu oli muidugi veel sulgurtappide väljalõikamine, see oli eriti vilets töö, eriti, kui varem teinud pole. Selle jaoks tegin vineerist shablooni, aga väljalõikamine ikkagi väga täpne ei saanud. Hoolimata, sain lauad siiski kokku ja tihendasin need puidust kiiludega. Lisaks liimisin nii nurktapid, kui ka küljed laudadel kokku, et asi ikkagi püsiv oleks. Selle etapi lõpuks võtsin käsiketassae ja lõikasin alumise -  äsjaehitatud laudade -  ääre sirgeks kogu perimeetri ulatuses. Põhjalaudade panek oli lihtsam töö, vajalik oli vaid äärte hööveldamine nurga all, et põhi visuaalselt ka kirstu meenutaks.



Tore oli vana mustusekihi alt, peale pesemist, leida  sada aastat vana käsitsi kirjutatud number, mida meister kasutas külgede märgistamiseks :)

Metallosad lendasid roostesurma, siis terasharja alla ja siis värvi alla.

Kui kirst enamvähem koos, siis andsin korra sellele veel liivapaberit maitsta. Relakaga muide. Ja seda sellepärast, et koide söödud augud natuke lahti võtta. See paljastas koide labürintvõrgustiku puidu sees, mis omakorda andis puidule rohkem vananenud välimuse.

Viimane töö oli välja saagida uued jalad kirstule. Tappidega ja liimiga põhja külge!

Viimistluseks läbipaistev kruntvärv, nii seest kui väljast, mitu korda. Katteks vesipõhine pudulakk.

Keskmised sulgurrihmad ostsin sadamamarketi turult, äärmised küljenahad sain Standardist vanalt tuttavalt, mööblinahk, tehtud lehmast :)

Kinnitatud said need mõlemad nahad nii liimiga, neetide ja ka mööblinaeltega.

Puudu on veel lukk. Ette tuleb sepistatud kramp koos 100 aastat vana töötava tabalukuga. Need on veel sepa juures tegemisel ja puhastamisel.


Vajalikud tööriistad: Peitlid erineva suurusega, puurid, puiduliim, nahaliim, puukitt, pahtel (kui kasutad), lihvimismasinad, lihvkettad, suruõhu kompressor ja -lihvija, terasharja kettad, kruntvärv, lakk, nahast detailid, ja kõik ülejäänud vajalik :), eriti tahtmine ja soov. Tulemus on ilma kogemuseta tegija kohta vast täitsa ok!