Siin on minu uus pildiblogi - www.wandyarhol.com

22 november, 2013

Kuidas riidekirstu restaureerida? Vol2



Selle kirstu tegemine oli veidike lihtsam. Kuna värv oli juba osaliselt maas, siis esimesena sai maha võetud ülejäänud värvi osa. Edasi, kirst sai pestud korralikult, parandatud katkised tapid ja lauad, roostes osade korrastamine ja värvimine, kerge lihv puidule. Sisemine originaaltapeet sai üle tehtud tapeedikliistri ja pva liimi seguga, et vältida edaspidist lahtitulemist ja narmendamist. Lisaks pildistasin tapeedi veel üles ja tellisin trükikojast selle väljatrüki. Siiski, jätsin selle sisse kleepimata, kuna vana tundus ehedam ja muljetavaldam. Jätab sellise vanaaegse mulje.

Kõige lõpuks tegin kirstu läbipaistva kruntvärviga üle ja lisasin antiikvaha. See sai ka korralikult poleeritud.

Lukk on veel lisamata, aga selle taastamine on tehtud. Rooste eemaldamine ja õlitamine oli peamine töö, muidu oli see väga hästi säilinud. Vaid võti tuli uus teha!

04 november, 2013

Rikkaks saamine kooliprogrammi!

Meie peres pole kunagi raha olnud……



Umbes sellise pealkirjaga ilmus hiljuti Õhtulehes artikkel järjekordsest lotomiljonärist, kes lausus peale võitu pealkirjas olevad sõnad. Keskealine naine oli Bingo Lotoga võitnud ligi 200 tuhat eurot. „Võidetud summa eest plaanib pereema muuhulgas korda teha vana kodumaja - see on olnud ta ammune, kuid seni täitumata unistus. Lisaks võlgade ja järelmaksude tasumisele soovib naine osa summast jätta ka lähemate sugulaste abistamiseks. Kavatsus on ka võib-olla reisida, sest siiani ei ole ta seda endale ega oma perele lubada saanud. Praktilise meelega, nn "kahe jalaga maapeal olev" naine usub, et suudab raha kasutada mõistlikult nii, et seda jätkuks pikemaks ajaks.“, kirjeldab ajaleht õnneliku võitja mõtteid.
Pidage kinni! Kasutada raha nii, et seda jätkuks pikemaks ajaks? Kas sellise raha kasutamise kirjeldus lubab seda pikemaks ajaks?
Mis võiks olla õilsam, kui sugulaste abistamine või oma maja korda tegemine abistamine? Rääkimata reisidest võlgade tasumisest ja mine tea veel, mis vidinate ostmisest? Samateemaline teine artikkel samas ajalehes. Väljavõte: Lotomiljonärist ema võttis end töölt lahti, ostis perele uue maja ja poegadele mersud..
Tundub küüniline, aga ma väidan, et sellise plaaniga raha kauaks ei jätku. Ma julgeks lausa lisada pealkirjale kolm punkti ja jätkata seda sõnadega „ja ei saa ka kunagi olema.“ Igasugune statistika räägib, et rõhuv enamus lotovõitjatest on aasta-paar hiljem (oleneb võidu suurusest ka) tagasi samas kohas, kus alustasid. Hullematel juhtudel ollakse veelgi enam võlgades, rääkimata perede katki minekust ja muudest negatiividest. Osad vahetavad naise välja ja tulevad töölt ära. Teised jälle kuhjavad end vidinate ja reisidega üle. Kolmandad ostavad uhke ja suure maja, suure mootoriga kalli auto. Seda kirjeldust võib jätkata igaüks, kes unistanud suures rahast ja selle võimalustest.
Samamoodi, nagu lotovõitjad, käituvad ka paljud järsku rikkaks saanud inimesed, näiteks suure päranduse saajad, passiivsed aktsionärid, kellelt ettevõtmised ostetud, sõnaga need, kellel varem suurt raha ei ole olnud.
Eelmine nädal sai lugeda Äripäevast uudist, kus uuringu kohaselt 67% inimestest lahkuksid oma praeguselt töökohalt, kui neid tabaks rahaline õnn ja nad võidaksid või saaksid mingil viisil miljon eurot. See, et järelikult nende praegune töö ei meeldi neile, on asja üks külg. Teine külg on aga veelgi hullem, sellest järgnevalt.
Tekib küsimus, et miks käituvad tavalised, eeldavasti koolis käinud inimesed, sedavõrd irratsionaalselt? Vastus on lihtne: palju raha tekitab võitmatuse tunde. Inimesed arvavad, et kõik nende probleemid on nüüdseks lahendatud ja nad võivad enesele lubada kõike, mis süda ihkab. Mis aga kogu asja juures kõige hullem, on see, et need inimesed, kuigi haritud, ei ole saanud oma elus mingisugust finatskirjaoskust. Enamgi veel, keegi ei ole neid õpetanud, kuidas käituda, kui sinust juhuslikult miljonär saab. Seda on muidugi raske õpetada, kui õpetaja ise self-made rikas inimene ei ole. Küll aga suudaks majandust õppinud õpetaja koolitunde anda teemal, kuidas rikkaks saada! Ja seda puhtalt matemaatikale tuginedes.

 

Ela täna alla oma võimete, et homme rahaliselt sõltumatu olla.


Liigume korra tagasi loo alguse juurde. Tolle pereema mõtlemine on tegelikkuses õige – kuidas käituda nii, et raha pikemaajaliselt jaguks. Kõll ei saa see toimuda nii, et proovib kulutada väiksemate summadega. Õige vastus oleks siin – investeerimine. Mõte on, et olemasolev raha annaks sulle sõltumatuse. Ja niimoodi, et sa võid lõpuks enesele lubada nii suurt maja, uhket autot, lõunamaareise, laste koolitust ja toetada veel ka sugulasigi. Ja see on kõik ju võimalik, eriti, kui inimene on suutnud mingil moel – lotoga, tööga, pärandusega – saada seda eriti suurema summa raha. Selles aga ongi kogu asja probleem, et keegi ei ole inimesi õpetanud lihtsamaidki investeerimistõdesid. Pereema näite juures oleks õige käik mitte maja hakata renoveerima või sugulasi toetama, vaid investeerima, et hiljem seda kõike ja veelgi rohkem veel teha, ilma, et peaks raha lõppemise üle kartma. 200 tuhande euro eest saab soetada juba korralikke finantsvarasid, mis tagavad hilisema rahalise sõltumatuse. Alustades kõige tavalisematest deposiitidest (mis tänapäeval muidugi eriti suurt intressi ei tooda), rääkimata dividende tootvatest börsiaktsiatest või korraliku kupongiga võlakirjadest, hüpoteegiga tagatud laenudest, lõpetades kinnisvara investeeringutega. Näiteks selle raha eest saaks soetada kaks kolm korralikku korterid, mis koheselt ka renditulu tooma hakkaksid. Selle raha eest saaks ka osta juba väiksema ärikinnisvara, pannes 200 tuh omakapitaliks ja laenates 400-500 tuhat pangast juurde. Ärikinnisvarana sobivad nii kaubanduspinnad kui ka bürood. Nende väljarentimisest tekib tulu, millelt on võimalik nii pangale laenuteenindamine, kui ka saada puhaskasumiks juba 7-10% kasumit omakapitali investeeringult, lisaks muutub kinnisvara iga laenumaksega veidike rohkem sinu enda omaks.
Jõuame jälle tagasi sinna kohta, kus tuleb tõdeda, et inimesed ei toimi niimoodi. Üks põhjus on muidugi ka selles, et kõik inimesed ei võida lotoga ja kui palk tarbimisse voolab, siis ei olegi ju, mida investeerida. Niisiis, kuidas rikkaks ja sõltumatuks saada? Ärge lootke lotovõidule. Te ei saa seda lihtsalt tõenäosusteooriale tuginedes kunagi. Keegi teine saab, aga sina mitte.
Lihtne tõde – alusta säästmist täna, et homme rahaliselt sõltumatu olla. Ja neile, kes on lotovõidu saanud – alusta investeerimist juba täna, et hiljem rahaliste muredeta olla.

Rikkaks saamise mudel


Jaak Roosaare on kirjutanud suurepärase raamatu rikkaks saamise võimalustest. Raamatus „Rikkaks saamise õpik“ ütleb ta järgnevat:
Aktiivsest sissetulekust tuleb suunata võimalikult suur protsent (säästumäär) passiivset sissetulekut pakkuvate varade või investeerimisvarade omandamisse. Alternatiivina võib palgatöö asemel keskenduda investeerimisvarade ja passiivset sissetulekut võimaldavate varade loomisele: sel juhul ei ole vaja investeeringuid osta vaid need luuakse oma ettevõtte näol.
Kuldsed sõnad! Lihtsas keeles, investeeri oma säästud tulutoovatesse varadesse või hakka ettevõtjaks ja loo ise omale tulutoov vara. Tulles tagasi oma loo algusesse, siis julgen küsida meie Haridusministeeriumilt – miks tollele pereemale või isegi mulle sellist asja koolis ei ole õpetatud? Hea küll, mina käisin keskkoolis kaheksakümnendatel, kui kapitalism oli meie verivaenlaseks. Aga Inglise Kolledži lõpetanud ja praeguseks kõrgelt haritud ja kõrgepalgaline arvutiteadur Londonis, kes juhuslikult on minu vanem tütar, küsis minult peale selle raamatu lugemist, et „isa, miks mulle koolis seda keegi ei õpetanud?“ Majandusõpetus on keskkooli õppekavas vist isegi sees, aga küsin ise ka siis üle: miks meie koolides ei õpetata jõukaks (veelgi parem, rikkaks) saamist? Miks lotovõitjad inimesed maksavad oma rumaluse kinni võidetud rahaga? Kui minu loo tegelane oleks natukenegi saanud sellist haridust, ei mõtleks ta, kuidas raha võimalikult kaua ja millele kulutada, vaid hoopis, kuidas seda lotovõitu nii investeerida, et sellest elu lõpuni jaguks. Samuti ei tuleks mainitud uuringus osalenud töötajad oma töökohalt ära, vaid jätkaksid või vahetaksid oma töökohta, saades aru, et 1 miljon eurot ei taga pikaajalist head elu. Tegelikkuses, ja tuginen iseenda kogemustele, kulub 1 miljon väga kiiresti tänu valedele (mitteärilistele) otsustele, mis suurelt jaolt on põhjustatud oskuste ning teadmiste puudumisest, ja lihtsalt ühekordsesse tarbimisse. Nimetan seda koolirahaks, aga ma ei usu, et investeerimiskursus peaks koolis niipalju maksma. Investeerimisloogika on aga selles, et kui mul on säästetud või võidetud 1 miljon eurot, siis tagasihoidlikult, nii umbes 5000 eurot kuus kulutades, jagub seda 20-ks aastaks, peale mida on minu jääk 0. Kui ma aga investeerin selle 1 miljoni tulutoovatesse instrumentidesse umbes 7%-ga aastas, siis teenin igas kuus 5830 eurot. Nüüd, 20 aasta pärast on mul järel minu investeeritud 1 miljon + 20(aastat) korda 12(kuud) korda 5830, mis võrdub 2 400 000 euroga. Seda muidugi, kui ma 5830 eurot igas kuus ei kuluta, aga võin seda ka vabalt teha, sest ma olen ju sõltumatu töökohast sellise sissetulekuga.

 

Ettepanek: Rikkaks saamine õpetus tuleks koolides kohustuslikuks muuta eraldiseisvana subjektina.


Jaak Roosaare raamat oleks siin selleks kõige parem kandidaat praegu. Lihtsas keeles ja ohtrate näidetega raamat on täielikult sobiv tegelikult juba varemgi, kui gümnaasiumi osas, nii umbes 9 klassist juba. Kuidas mõjutaks selline õpe meie majandust?
1.   Arendab majandust. Praegu hoiavad Eesti inimesed 3 miljardit eurot sääste tavalisel arvelduskontol. Suunates kasutult seisva raha majandusse läbi börsi või kinnisvara või laenude, elavdaks see tunduvalt majanduskeskkonda ning parandaks ka inimese enda majanduslikku olukorda tänu tulutoovatele instrumentidele.
2.   Säästmine. Säästmine ei kuritegu majandusele, nagu mõni teadlane on öelnud, vaid see on vahend, mis tagab inimesele pikaks ajaks sissetuleku läbi investeerimise, mis omakorda liigub nii tarbimisse, kui ka ettevõtlusesse.
3.   Ettevõtluse areng. Oma ettevõtte loomine ja areng annab riigile maksutulu läbi tööhõive ja käibe. Mida rohkem inimesi toimib erasektoris, seda rikkam on riik.
4.   Tarkus ja teadmised oma raha juhtimisel. Kuna seda koolis praegu ei õpetata, siis peamine kogemus tuleb noorte vanematelt – kes aga omakorda seda teadmist pole saanud. Ja nii need lotovõitjad põhja kõrbevadki. Raha juhtimine on samatähtis tegevus, nagu oma aja juhtimine. Miks me siis seda ei õpeta oma lastele koolis?

Lõpetuseks kolm mõtet. Osadel inimesetel on võimalus väga rikkaks saada. Kuid kõikidel inimestel on võimalik vähemalt jõukaks saada. Teadmatus ja harimatus takistab seda, kuid teadmistepõhine kirjaoskus annab selleks kõigile võrdsed võimalused.
Rikkaks saamine ja olemine on nagu hea abielu rahaga. Kui armastust pole, siis laguneb ka pere. Kui suhtuda üleolevalt ja vastutustundetult rahasse, siis raha lahkub sinu juurest kiiresti hoolikamate omanike juurde.
Ja filosoofilisele küsimusele, kas sureksid meeleldi 1 miljonilise finantsvaraga või 1 miljonit võlgu olles, valin mina esimese variandi.