Siin on minu uus pildiblogi - www.wandyarhol.com

03 juuni, 2014

Säästmine hõbe, investeerimine kuld.



Finantshariduse vilets ja puudulik õpetamine on viinud sinnamaani, kus 60% Eesti töötajatest ei ole võimelised säästma oma igapäevakulutuste kõrvalt.


Suurema osa inimeste jaoks on elu palgapäevast palgapäevani igapäevane rutiin. Hea, kui veel nii läheb, et enne kuu lõppu ei ole vajadust kasutusele võtta oma krediitkaarti, et puuduolevat summat kõrge intressiga laenata, või kui suudetakse vältida hoopiski mõne kiirlaenufirma poole pöördumast.
Selline eluviis tekitab virelemist, stressi, viha, kurjust. Selline eluviis tekitab õelaid ja kibestunud vanainimesi meie ümber, kes on sobivad ka klassiviha õhutamiseks populistlike poliitikute poolt. Samuti kannatab riik, kellel jääb saamata kasvõi potentsiaalse tulevase väikeettevõtja maksud.
Lapsed tahavad süüa, väiksed vastikud kommunaalarved tasumist, mõnikord sooviks ka meelt lahutada või puhkusereisile minna, aga igal tegevusel seisab ees üks tegelane stopp märgiga – see on raha! Või siis rahapuudus.
Finantshariduse puudumine on nagu geenides. Seda ei ole meile õpetatud koolis. Meie majandusõpetajad on enamaltjaolt juba üle keskmise eluea inimesed, kes ei ole samuti saanud sellist haridust ja kellel puuduvad seetõttu igasugused isiklikud kogemused. Ainuke praktiline nendest on õpetus, et raha peab säästma, et elada järgmise palgapäevani ja kui soovid minna veel reisile (või teha muid suuremaid kulutusi), siis peaksid ka veidike juurde koguma.
Seda ei ole õpetanud meile meie vanemad, sest neid ei ole keegi õpetanud. Seda ei ole saanud meie lapsed, sest meie nende vanematena ei ole seda saanud oma vanematelt. Ja nii olemegi surnud ringis, kus vaesus tekitab vaesust juurde.

 

Säästmine on surnud, elagu tarbimine


3. juuni Äripäev kirjutab oma pikas loos sellest, mis juhtub siis, kui EKP intressimäärad negatiivseks toob ja raha hoidmise pangadeposiitidel üldse mõtetuks muudab. Peamine mõte on, et raha liigub siis kulutamisse ja säästmine, kui selline, on täiesti mõttetu tegevus.  Sama on ka laenusaajatel, kelle intressid on väiksed ja (selle asemel, et säästa), liigub kokkuhoitud raha tarbimisse.
Selline stsenaarium on täiesti reaalne. Tänase majandusliku mõtlemise juures tundub lahedam oma raha ära kulutada, sest deposiidilt ju enam intressi ei saa ja kuhu mujale sa ikka oma raha paned.
Eesti inimestel on praegu jooksvatel hoiustel mitu miljardit eurot. Küllap elavdaks see meie majandust päris jõudsalt, kui see kõik tarbimisse suunata. Ometi - mõelgem veidi! Selline tegevus produtseerib jällegi loo alguses kirjutatud mudelit, kus inimestel puuduvad säästud. Selle asemel, et suunata inimesi oma säästusid investeerima muudesse instrumentidesse, rõhutab majandusleht ja seal esinevad eksperdid, et raha tarbimisse viimine on nagu lahedam.

Säästmine on investeerimise aluseks.


Säästa võib mitmel eesmärgil. Esimene neist on juba eelnimetatud raha kogumine teatud kindlaks vajaduseks, näiteks auto ostmiseks või puhkusereisiks. Või mustadeks päevadeks töökaotuse korral, mis lubaks mõne aja elada rahulikult, kuni uue töö leidmiseni. Siiski, mis võiks olla üllam iseenda suhtes, kui hoopiski püüelda majandusliku vabaduse poole?
Säästmine hilisema kulutamise eesmärgiga on siiski surnud tee.
Miks me ei võiks ennast kindlustada säästmisega hoopiski vabadusega? Oleks ju lahe luua omale passiivne sissetulek, kus sinu säästud ja krediitkaart töötavad sinu eest nii päeval kui ka öösel, lubades sul tegeleda hoopiski meeldivamate asjade või töödega, kui sa praegu toimetad (40% palgatöötajatest kaaluvad töökohavahetust, kuna neile ei meeldi see töö, kuid vaid 5% viivad selle lühikese aja jooksul ellu. Miks? Sest ülejäänutel ei ole säästusid, et töövaheline aeg üle elada)? Või siis hoopiski riigist sõltumatut pensioni tulevikus?
Ja siin saabki selgeks, et EKP oodatav intressilangus annaks inimestele hoopis juurde säästmisvõimalust.  Pangaintresside, inflatsiooni, kokkuhoiu arvelt. Ainuke küsimus jääks – kuhu see siis investeerida. Ja seda eesmärgiga investeerida see raha sinna, kus ta annaks kodanikule võimalikult palju passiivset sissetulekut, mis omakorda tähendab rohkem aega iseendale, perele, lastele, hobidele – vabadust!

Investeerimine kuld


Kõik inimesed ei saa kunagi hakata trollijuhtideks (mäletate vene ajal bussides olnud reklaame – tulge kõik bussijuhiks õppima). Samamoodi ei saa kõik inimesed kunagi jõukaks, majanduslikult vabaks. Ometi on igaühe võimsuses ammutada omale nii palju tarkust, kui võimalik. Investeerimisalane tarkus on siin määrava tähtsusega, sest sellest sõltub meie igapäevane materiaalne elu.
Peale pangadeposiitide on ka teisi võimalusi teenida halval ajal normaalset tootlust. Kõige klassikalisemad on neist neli:
1.       Börs - dividendi- ja  kasvuaktsiad, võlakirjad, tulevikutehingud.
2.       Rahavooga kinnisvara ostmine, soovitavalt võimendusega
3.       Hüpoteeklaenud – laena oma isiklik raha välja kinnisvara või mune teise likviidse vara tagatisel
4.       Ettevõtlus – Hakka ise ettevõtjaks ja loo sellega omale majanduslik vabadus.
Iga ülal loetletud viis investeerimiseks nõuab aga teadmisi, mida meil kahjuks vajaka jääb. Sellepärast olemegi Jaak Roosaarega (Rikkaks Saamise Õpik autor) algatanud finantshariduse kooli viimise programmi, mille raames saadame sügisel kõigile Eesti koolidele eelnimetatud õpikud. Ka majandusõpetajatele plaanime anda täiendkoolitust samal teemal, et nood ka lastele seda teadmist oskaksid edasi anda.
Säästmine ainuüksi ei tee sind kunagi jõukaks, eriti palgatööga. Küll aga lubab majanduslikku vabadust oma säästude investeerimine, mitte poodi viimine ka negatiivsete intresside ajal!

Postita kommentaar